Kudumisprojekt III ehk jõulukingitus 2012
2010.a kootud kindad
Saabumas on suvepuhkuse periood – hea aeg veidi vardaid keerutada.
Naiskodukaitse kudumisprojekt III ehk jõulukingitus 2012.
Projektis osalevatel kudujatel palutakse registreerida ennast järgmisel vormil:
https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dGVQWG1UZFBCZU5nd2ZsQzZ4RnRNUUE6MQ
Registreerimistähtaeg on 1. august 2012.
Eesmärk: Kududa jõulukingitus Afganistani-missioonil viibivatele Eesti sõduritele.
Ese: villased rahvusmustrites sõrmkindad, pätikindad või sokid.
Kudumi(te) peastaapi saatmise tähtaeg: 3. detsember 2012.
Lisainfo ja kontakt: Marilin Prants
Naiskodukaitse esinaise asetäitja
Kaitseliidu Peastaap
Toompea 8, 10142 Tallinn
töö: 71 79 138
mob: 58 17 08 28
lühi: 59 139
[email protected]
2011. aastal valmis kokku 197 paari kudumeid, millest neljandik olid kindad ja ülejäänud sokid. Kudujaid oli umbes 120, neist 109 naiskodukaitsjad, lisaks lõid projektis kaasa ka mõned käsitööseltsid.
Kudumeid tuli igast Eesti nurgast, suuremad kogused Tartu, Tallinna, Jõgeva, Lääne ja Rapla ringkonnast.
2010. aastal alguse saanud projekti eesmärgiks oli lisaks kingituste saatmisele kodukandi kindakirjade ja rahvuslike mustrite tundma õppimine ja mingil määral ka kudumisoskuste meeldetuletamine naiskodukaitsjate seas. (www.naiskodukaitse.ee)
Noored kotkad lasid laulul kõlada
Vasta kotkad koos pr Liina Lepikuga, märts 2012
22.-24. märtsil 2012 toimus Tallinnas noorte kotkaste laululaager. Koos kaheksa Vasta rühma noorkotkaga oli see aeg päris lõbusalt sisustatud. Peale meie oli kaheksa poissi veel Harju malevast, mujalt vähem; kokku 33 noormeest.
Need kolm päeva olid päris tihedalt laulmist täis, aga et noortel ikka vaim värske püsiks, anti ka piisavalt vaba aega, et teha kesklinnas väike tiir või külastada kino/poodi.
Kogu suur harjutamine kulmineerus 24. märtsil Estonia kontserdisaalis toimunud Kodutütarde 80. aastapäevale pühendatud kontserdiga. Laval oli 116 noort, nii et päris võimas koor. Kontserdil esitati peamiselt isamaalisi laule ning ka mõnda laulu, mis viimase laulupeo repertuaarist. Viimasena tuli ettekandmisele "Isamaa ilu hoieldes", mida publiku tungival soovil ja kaasabil esitati kaks korda. Laulust tekkinud emotsiooni julgen võrrelda laulupeol valitsevaga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et meie noored olid väga tublid ja nii palju kui nad ise ütlesid, siis ka neile meeldis see laager. Võis igati rahule jääda! Nende poistega laagris käimine on päris lust!
Liina Lepik
Vaata kodutütarde 80.aastapäeva pilte https://picasaweb.google.com/104059051466338581093/Kodututarde80Aastapaev#
Teade reservõppekogunemisele kutsutud kaitseliitlastele
Kompaniiveebel annab teate reservõppekogunemisele kutsutud kaitseliitlastele. RÕK-ile kutsutud kaitseliitlastel palume välja võtta puuduolev isiklik varustus maleva varustusspetsialistilt hr Lembit Kerov`ilt (tel nr 591 98 737). Varustuse kättesaamise aeg ja koht eelnevalt kokku leppida.
Hr Kerov annab teada, et praegu on ladu tühi. On ainult mõningaid elemente, vorme pole.
Palun postitada oma soovid ja vormi elementide suurused e-posti aadressil [email protected], et neid saaks juurde tellida. Kui varustus saabub, teavitatakse sellest kodulehe kaudu ja informeeritakse varustuse väljastusest.
RÕK-ile tulles võtta kaasa täisvarustus ja teenistusrelv+kõik salved+puhastuskomplekt, kellel on need kodusel hoiul. Eelpool nimetatud tegevus on vajalik formeerimise hõlbustamiseks.
Formeerimise päeval, 12.aprillil 2012 on Tõrmas isiklike autode parkimine raskendatud. Seega soovitame teil ennast kellelgi kohale tuua või kasutada mitmekesi ühte autot.
(allikas: www.virumalev.ee)
Hr Kerov annab teada, et praegu on ladu tühi. On ainult mõningaid elemente, vorme pole.
Palun postitada oma soovid ja vormi elementide suurused e-posti aadressil [email protected], et neid saaks juurde tellida. Kui varustus saabub, teavitatakse sellest kodulehe kaudu ja informeeritakse varustuse väljastusest.
RÕK-ile tulles võtta kaasa täisvarustus ja teenistusrelv+kõik salved+puhastuskomplekt, kellel on need kodusel hoiul. Eelpool nimetatud tegevus on vajalik formeerimise hõlbustamiseks.
Formeerimise päeval, 12.aprillil 2012 on Tõrmas isiklike autode parkimine raskendatud. Seega soovitame teil ennast kellelgi kohale tuua või kasutada mitmekesi ühte autot.
(allikas: www.virumalev.ee)
Ristna teeb visiidi Kunda sadamasse
Sel nädalavahetusel, 13.07-15.07, teeb Ristna visiidi Kunda sadamasse. Patrull-laeva saab külastada laupäeval, vahemikus kell 10:00-15.00.
Ristna viibib Kunda sadamas Mereväe ja Kaitseliidu Meredivisjoni ühise projekti raames, mille eesmärgiks on välja õpetada merekaitseliitlasi, kelle ettevalmistus võimaldab edukalt osaleda merelises riigikaitses.
EML Ristna projekt on Kaitseliidu Meredivisjoni peamisi tegevusi, mille eesmärgiks on välja õpetada
merekaitseliitlasi, kelle ettevalmistus võimaldab edukalt osaleda mereslises riigikaitses. Lisaks individuaalsetele ja kollektiivsetele harjutustele viiakse ellu ka mitmeid kaitsepoliitilisi ülesandeid. Näiteks Eesti ja tulevikus ka teiste Läänemereriikide (väike)sadamate külastamine ja Eesti riigikaitse tutvustamine, sealhulgas viisakusvisiidid ja „avatud laev“üritused.
EML Ristna on 1999. aastal Soome Mereväelt kingitusena saadud ja 1957.a. ehitatud patrull-laev, millel pikkust 34 m, laiust 5,6 m, süvist 1,8 m ning kiirust kuni 15 sõlme. Meeskonnas on kuni 19 liiget, millest mõned kohad on mehitatud Eesti Mereväe ohvitseride ja allohvitseridega.
Ristna on põhiliselt kasutuses merekaitseliitlaste õppelaevana. Lisaks väljasõitudele korraldavad Meredivisjoni liikmed laeval ka hoolduspäevi, mille raames kaitseliitlased laeva remondivad ning mitmesugust varustust hooldavad. Hoolduspäevadega tagatakse laeva valmisolek väljasõitudeks ning meeskonnaliikmete oluliselt suurem teadmine asjade (nt päästevarustuse) asukohast laevas.
Kaitseliidu Meredivisjon on Tallinna maleva allüksus, mis on keskendunud peamiselt merelise riigikaitse sooritamisele koostöös Mereväega: korraldatakse Eestit külastavate välisriikide sõjalaevade visiite, mille raames on Meredivisjoni ohvitserid teenistuses kontaktohvitseridena.
Teise olulise valdkonnana korraldatakse aastaringset väljaõpet EML Ristnaga, kus lisaks sõitudele korraldatakse ka loengu- ja hoolduspäevi, millega tagatakse meeskonna ja laeva valmidus ohutu meresõidu praktiseerimiseks. Samuti mehitatakse erinevatel miinitõrjeoperatsioonidel (Open Spirit, Amber Sea jt) ametikohti nii staabis (kaldatoetus) kui laevadel. 2011. aastal alustati koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga merepääste alal, kui osaleti sellealasel õppusel. Koostöö on jätkumas ka 2012. aastal, kui augustis toimuval kõrgetasemelisel merepäästeõppusel BIG BOAT 2012 osaleb mitukümmend kaitseliitlast.
(allikas: www.virumalev.ee)
Ristna viibib Kunda sadamas Mereväe ja Kaitseliidu Meredivisjoni ühise projekti raames, mille eesmärgiks on välja õpetada merekaitseliitlasi, kelle ettevalmistus võimaldab edukalt osaleda merelises riigikaitses.
EML Ristna projekt on Kaitseliidu Meredivisjoni peamisi tegevusi, mille eesmärgiks on välja õpetada
merekaitseliitlasi, kelle ettevalmistus võimaldab edukalt osaleda mereslises riigikaitses. Lisaks individuaalsetele ja kollektiivsetele harjutustele viiakse ellu ka mitmeid kaitsepoliitilisi ülesandeid. Näiteks Eesti ja tulevikus ka teiste Läänemereriikide (väike)sadamate külastamine ja Eesti riigikaitse tutvustamine, sealhulgas viisakusvisiidid ja „avatud laev“üritused.
EML Ristna on 1999. aastal Soome Mereväelt kingitusena saadud ja 1957.a. ehitatud patrull-laev, millel pikkust 34 m, laiust 5,6 m, süvist 1,8 m ning kiirust kuni 15 sõlme. Meeskonnas on kuni 19 liiget, millest mõned kohad on mehitatud Eesti Mereväe ohvitseride ja allohvitseridega.
Ristna on põhiliselt kasutuses merekaitseliitlaste õppelaevana. Lisaks väljasõitudele korraldavad Meredivisjoni liikmed laeval ka hoolduspäevi, mille raames kaitseliitlased laeva remondivad ning mitmesugust varustust hooldavad. Hoolduspäevadega tagatakse laeva valmisolek väljasõitudeks ning meeskonnaliikmete oluliselt suurem teadmine asjade (nt päästevarustuse) asukohast laevas.
Kaitseliidu Meredivisjon on Tallinna maleva allüksus, mis on keskendunud peamiselt merelise riigikaitse sooritamisele koostöös Mereväega: korraldatakse Eestit külastavate välisriikide sõjalaevade visiite, mille raames on Meredivisjoni ohvitserid teenistuses kontaktohvitseridena.
Teise olulise valdkonnana korraldatakse aastaringset väljaõpet EML Ristnaga, kus lisaks sõitudele korraldatakse ka loengu- ja hoolduspäevi, millega tagatakse meeskonna ja laeva valmidus ohutu meresõidu praktiseerimiseks. Samuti mehitatakse erinevatel miinitõrjeoperatsioonidel (Open Spirit, Amber Sea jt) ametikohti nii staabis (kaldatoetus) kui laevadel. 2011. aastal alustati koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga merepääste alal, kui osaleti sellealasel õppusel. Koostöö on jätkumas ka 2012. aastal, kui augustis toimuval kõrgetasemelisel merepäästeõppusel BIG BOAT 2012 osaleb mitukümmend kaitseliitlast.
(allikas: www.virumalev.ee)
23. juuni võidupüha ja maakaitsepäev
2010. a maakaitsepäev Viru-Nigulas
Tänavune 23. juuni Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine Lääne-Virumaal toimub Võsul.
Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab laupäeval, 23. juunil tseremooniaga Ilumäe Vabadussõja mälestusmärgi juures ja jätkub Võsu alevikus.
Osalevad Kaitseliit, Kaitsevägi, Maanteeamet, Viru vangla, Rakvere ametikool, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, kes näitavad põnevat varustust ja viivad läbi demonstratsioonesinemised. Pilkupüüdvat
tegevust jätkub ka Käsmu lahele.
Meeleolu tõstavad ja päevale annavad pidulikkust puhkpillimuusika, tantsijad-lauljad, laat.
Päeva raames toimub maavanema traditsiooniline pidulik lõuna jõustruktuuride juhtide ja veteranidega.
Maakaitsepäeva ürituse lõpetab pidulik rivistus ning presidendi süüdatud võidutule jagamine Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi poolt Lääne-Virumaa valdade ja linnade esindajatele, kes viivad selle üle maakonna laiali.
Koormusmatka võistluslik eesmärk on läbida 4-liikmelise tiimiga linnulennult 40 – 50 km pikkune marsruut, samal ajal võistlusülesandeid täites, vastutegevuse eest põgenedes ning õigeks kellaajaks kontrollpunkti jõudes.
Tavaliselt kujuneb võistlusrada tänu eksimustele, valearvestustele, vastutegevusele, soodele, rabadele ja muidu lõbusatele seikadele looduses ca 2 korda pikemaks.
Kui eelmise aasta koormusmatkal virisesime natuke pikkade ja igavate kruusateede üle, siis selle aasta korraldajad olid seda arvesse võtnud ning pakkusid meile väga vahelduvat maastikku ehk nagu veidike parastades öelda –saime, mis tahtsime!
Eriti põnevaks väljakutseks oli raba ületamine. Et ühest kontrollpunktist teise saada, oli valida – kas kasutada teid ja käia seega ca kolm korda pikem tee maha või panna sirgelt üle raba, millega võib kaasneda tänu rabalaugastele pikem teekond ja kursist kõrvalekaldumine.
Naljatasime, et ega me mingid nõrgad ole, me paneme ikka sirgelt üle raba, kuna kaart näitas,et keset raba peaks mingi teeke olema. Kahtlesime küll, et see võib olla mingi vana talitee või praeguseks sootuks kadunud tee, aga kes ei riski, see šampust ei joo!
Selle punkti koordinaatide hoidmisega olime eriti ettevaatlikud ja kasutasime nii GPS-i kui kompassi. Kui meie mõlemad abivahendid näitasid, et oleme just õiges kohas, kus mingi teelaadne asi peaks olema, vahtisime lootusetu näoga ringi, sest mida polnud, oli tee. Edasi ka minna ei saanud, sest asi läks järjest vesisemaks ja ees terendasid ainult rabalaukad. Nüüd oli eesmärgiks rabast väljasaamine ja KUHUGI väljajõudmine. Selleks “kuhugiks”planeerisime eemalasuva turbamaardla, kus ju ometi mingid teed on.
Turbamaardlas saime kokku Jõgeva tiimiga, kes oli otsustanud järgmisesse kontrollpunkti jõudmiseks kasutada osaliselt teed ja natuke lõigata
turbamaardla ja raba kaudu. Nende käest saime ka teada, et üks kohalik oli öelnud, et seda rabateed pole enam ammu.
Et seltsis segasem, hakkasime lootusetult hiljaksjäänutena järgmisesse kontrollpunkti koos minema. Turbamaardlast väljapääsemiseks pidime jälle raba ületama, mis sai ka Jõgeva omadele saatuslikuks, sest peale seda teatasid nad võistluse katkestamisest.
Ka üks meie tiimi liige katkestas, aga ega sest midagi, ei saa ju ennast päris lõhki ka tõmmata, paljudel spordialadelgi on omad reeglid – kui juba veri väljas, siis edasi võistelda enam ei saa.
Jätkasime oma teekonda kolmekesi. Poolel teel järgmisesse kontrollpunkti nägime, et meist mitte väga kaugel liigub üks võistkond. Järgmisel hetkel tulevad nad kiirustades meie poole. Tegemist oli Võru naiskonnaga ning põgenemise põhjuseks metsast kostvad koledad hääled. Kuna
üks Võru naistest oli jahimees ning kunagi metsas kohtunud äsjapoeginud emapõdraga, teadis ta ohtu karta. Jäime meiegi kuulatama - tõepoolest tuli metsast möiratamise ja möirgamise moodi häälitsusi. Ja mis kõige ärevamaks tegi, et hääled kostsid ühest kohast, loom kas oli paigal või liikus
väga vähe, ta võis ka haavatud olla.
Igatahes võtsime vastu otsuse, et edasi me ei liigu, helistame korraldajatele ja laseme end ohtlikust kohast veoautoga paar kilomeetrit edasi viia. Pagana hea oli küll vahelduseks lasta end võõra mootori jõul edasi lohistada, kas või paar kilomeetrit.
Tasapisi hakkas hämarduma, jalad hakkasid ristsamme tegema, keegi oli seljakotti kaks telliskivi juurde pannud ja saapad olid numbri võrra väiksemaks jäänud.
Öö sai üle elatud mööda teid liikudes, varitsedes ja hiilides, luureülesannet täites ning normaalsetele inimestele mõeldes, kes istuvad soojades tubades ja elavad Eurovisioonil omadele kaasa.
Et mitte kõndimise pealt magama jääda, otsustasime enne järgmisesse kontrollpunkti jõudes väikese lebotamise teha. Kerisime oma matid laiali ja sättisime end pikali .... ja oh õnne, juba vurasid kohale kontrollpunkti masinad. Üles, üles – ruttu, ruttu vaja järgmisesse punkti jõuda, aeg jookseb.
Tavaliselt kujuneb võistlusrada tänu eksimustele, valearvestustele, vastutegevusele, soodele, rabadele ja muidu lõbusatele seikadele looduses ca 2 korda pikemaks.
Kui eelmise aasta koormusmatkal virisesime natuke pikkade ja igavate kruusateede üle, siis selle aasta korraldajad olid seda arvesse võtnud ning pakkusid meile väga vahelduvat maastikku ehk nagu veidike parastades öelda –saime, mis tahtsime!
Eriti põnevaks väljakutseks oli raba ületamine. Et ühest kontrollpunktist teise saada, oli valida – kas kasutada teid ja käia seega ca kolm korda pikem tee maha või panna sirgelt üle raba, millega võib kaasneda tänu rabalaugastele pikem teekond ja kursist kõrvalekaldumine.
Naljatasime, et ega me mingid nõrgad ole, me paneme ikka sirgelt üle raba, kuna kaart näitas,et keset raba peaks mingi teeke olema. Kahtlesime küll, et see võib olla mingi vana talitee või praeguseks sootuks kadunud tee, aga kes ei riski, see šampust ei joo!
Selle punkti koordinaatide hoidmisega olime eriti ettevaatlikud ja kasutasime nii GPS-i kui kompassi. Kui meie mõlemad abivahendid näitasid, et oleme just õiges kohas, kus mingi teelaadne asi peaks olema, vahtisime lootusetu näoga ringi, sest mida polnud, oli tee. Edasi ka minna ei saanud, sest asi läks järjest vesisemaks ja ees terendasid ainult rabalaukad. Nüüd oli eesmärgiks rabast väljasaamine ja KUHUGI väljajõudmine. Selleks “kuhugiks”planeerisime eemalasuva turbamaardla, kus ju ometi mingid teed on.
Turbamaardlas saime kokku Jõgeva tiimiga, kes oli otsustanud järgmisesse kontrollpunkti jõudmiseks kasutada osaliselt teed ja natuke lõigata
turbamaardla ja raba kaudu. Nende käest saime ka teada, et üks kohalik oli öelnud, et seda rabateed pole enam ammu.
Et seltsis segasem, hakkasime lootusetult hiljaksjäänutena järgmisesse kontrollpunkti koos minema. Turbamaardlast väljapääsemiseks pidime jälle raba ületama, mis sai ka Jõgeva omadele saatuslikuks, sest peale seda teatasid nad võistluse katkestamisest.
Ka üks meie tiimi liige katkestas, aga ega sest midagi, ei saa ju ennast päris lõhki ka tõmmata, paljudel spordialadelgi on omad reeglid – kui juba veri väljas, siis edasi võistelda enam ei saa.
Jätkasime oma teekonda kolmekesi. Poolel teel järgmisesse kontrollpunkti nägime, et meist mitte väga kaugel liigub üks võistkond. Järgmisel hetkel tulevad nad kiirustades meie poole. Tegemist oli Võru naiskonnaga ning põgenemise põhjuseks metsast kostvad koledad hääled. Kuna
üks Võru naistest oli jahimees ning kunagi metsas kohtunud äsjapoeginud emapõdraga, teadis ta ohtu karta. Jäime meiegi kuulatama - tõepoolest tuli metsast möiratamise ja möirgamise moodi häälitsusi. Ja mis kõige ärevamaks tegi, et hääled kostsid ühest kohast, loom kas oli paigal või liikus
väga vähe, ta võis ka haavatud olla.
Igatahes võtsime vastu otsuse, et edasi me ei liigu, helistame korraldajatele ja laseme end ohtlikust kohast veoautoga paar kilomeetrit edasi viia. Pagana hea oli küll vahelduseks lasta end võõra mootori jõul edasi lohistada, kas või paar kilomeetrit.
Tasapisi hakkas hämarduma, jalad hakkasid ristsamme tegema, keegi oli seljakotti kaks telliskivi juurde pannud ja saapad olid numbri võrra väiksemaks jäänud.
Öö sai üle elatud mööda teid liikudes, varitsedes ja hiilides, luureülesannet täites ning normaalsetele inimestele mõeldes, kes istuvad soojades tubades ja elavad Eurovisioonil omadele kaasa.
Et mitte kõndimise pealt magama jääda, otsustasime enne järgmisesse kontrollpunkti jõudes väikese lebotamise teha. Kerisime oma matid laiali ja sättisime end pikali .... ja oh õnne, juba vurasid kohale kontrollpunkti masinad. Üles, üles – ruttu, ruttu vaja järgmisesse punkti jõuda, aeg jookseb.
Koormusmatka võistluse osa lõpetab traditsiooniline lõpujooks. Korraldajad oleksid nagu aimanud, kui värsked, puhanud ja reipad me lõpu eel oleme, sest miks muidu panid nad meid mööda kraave roomama, mäkketõusu harrastama, madala võrgu alla pugema ja lõpuks veel staadioniringile jooksma.
Lõpp käes – aga, milline tunne! Ära tegin, raisk!
Selle aasta koormusmatka iseloomustas ülesannete mitmekesisus, põnev maastik, üliaktiivne vastutegevus ja toredad ning abivalmis kohtunikud. Rajal oli ka professionaalne med. teenus, kes turgutas villis ja veritsevaid jalgu.
Üldkokkuvõttes läks meil ju väga hästi – saime III koha. Rada peeti raskeks ja raske ta ilmselt oligi, sest üle poolte võistkondadest katkestas. Igatahes oleme täis indu järgmisel aastal uuesti proovima minna, loodetavasti lubatakse siis võistlema rohkem naiskondi.
Marit Laast
I kohale tuli Saaremaa ringkond, II kohale Rapla ringkond. (toim.)
TULEMUSED http://www.virumalev.ee/kl/wp-content/uploads/14715-Lisa.pdf
LOE koormusmatka järelkaja veel
http://www.naiskodukaitse.ee/Hullud_naised_need_naiskodukaitsja_1432.htm
PILDID
https://picasaweb.google.com/104014503927055627090/20120526NKKKoormusmatk#
https://picasaweb.google.com/104014503927055627090/20120527NKKKoormusmatk#
Lõpp käes – aga, milline tunne! Ära tegin, raisk!
Selle aasta koormusmatka iseloomustas ülesannete mitmekesisus, põnev maastik, üliaktiivne vastutegevus ja toredad ning abivalmis kohtunikud. Rajal oli ka professionaalne med. teenus, kes turgutas villis ja veritsevaid jalgu.
Üldkokkuvõttes läks meil ju väga hästi – saime III koha. Rada peeti raskeks ja raske ta ilmselt oligi, sest üle poolte võistkondadest katkestas. Igatahes oleme täis indu järgmisel aastal uuesti proovima minna, loodetavasti lubatakse siis võistlema rohkem naiskondi.
Marit Laast
I kohale tuli Saaremaa ringkond, II kohale Rapla ringkond. (toim.)
TULEMUSED http://www.virumalev.ee/kl/wp-content/uploads/14715-Lisa.pdf
LOE koormusmatka järelkaja veel
http://www.naiskodukaitse.ee/Hullud_naised_need_naiskodukaitsja_1432.htm
PILDID
https://picasaweb.google.com/104014503927055627090/20120526NKKKoormusmatk#
https://picasaweb.google.com/104014503927055627090/20120527NKKKoormusmatk#
Koila-Unukse kanti ei maksa relvaga vehkima minna
G. Lokotari nimeline mälestusvõistlus, 26.05.2012, Rutja
26. mail k.a-l toimus Rutjal järjekorras neljas Gustav Lokotari nimeline mälestusvõistlus laskmises, mis korraldati Viru-Nigula vallapäevade raames kodukandi suurmehe auks. Samanimelisi võistlusi on veel Alutaguse malevas (Lüganuse kompanii võistlus) ja üle-eestiline Viru malevas.
Relvadena võis kasutada AK 4 ja G 3. Võistluslaske tuli teha 3x10: lamades, püsti ja põlvelt.
Võistlusele väljakutsujaks oli Kaitseliidu Viru-Nigula rühm eesotsas nooremleitnant Jaak Lepikuga. Tegevus laskeväljal toimus aga Viru maleva nooreminstruktori vanemveebli Alger Nurga taktikepi all.
Kohale oli tulnud kuus võistkonda: Kaitseliidu Viru-Nigula rühm, Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskond, Viru-Nigula Spordiklubi, Viru-Nigula jahtkond, Kaitseliidu Alutaguse maleva Kalvi rühm ja motoklubi Maholm – kokku 24 laskurit.
Selgitati välja kolm individuaalselt parimat laskurit, kelleks osutusid Guido Reimer – I koht (253 punkti), Jaak Lepik – II koht (237 punkti) ja Raul Järvi (229 punkti) – III koht. Parimad võistkonnad võistlejate tulemuste kogusummas jagunesid järgmiselt: I koht – MTÜ Viru-Nigula jahtkond (885 punkti), II koht – KL Viru-Nigula rühm (867 punkti) ja III koht – KL Alutaguse maleva Kalvi rühm (750 punkti). Parimaks naislaskuriks osutus Anu Laidinen, jäädes individuaalses arvestuses viiendaks (219 punkti).
Viru-Nigula vallas asuvad Koila ja Unukse küla on igatahes väga tublisti kaitstud, sest kõik kolm parimat laskurit individuaalses arvestuses elavad üksteise suhtes ühe kilomeetri raadiuses. Olgu ära mainitud, et meister Gustav Lokotar oli ise ka Koila-mees.
Viis esimest: 1. Guido Reimer - 253 punkti (300st)
2. Jaak Lepik - 237 punkti
3. Raul Järvi - 229 punkti
4. Priit Normak - 219 punkti
5. Anu Laidinen - 219 punkti
PILDID: https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/26052012GLokotari4Malestusvoistlus#
PROTOKOLL ↓
lokotari_mv_2012_protokoll.xls | |
File Size: | 31 kb |
File Type: | xls |
„Teeme ära! 2012“ Pada linnamäelTalgud Pada suurel linnamäel 2012 Foto: Anu Laidinen
5. mail oli kogu Eesti kaetud ärategijatega. Toimus talgute aktsioon „Teeme ära! 2012“. Meie tegime ka ära! Laupäeval, 5.mail kell 10.00 kogunes seltskond Viru-Nigula kaitseliitlasi, sh naiskodukaitsjad, tütred ja kotkad, Pada suurele linnamäele, et seda korrastada: saeti maha väiksemad puud ja võsa ning lõpuks korjati langetatud võsa ja oksad kokku. Abikäsi oli 18 paari, kõigil kaasas tarvilik tööriist ja hea tuju ning valmisolek töötegemiseks. Talgupäev Pada linnamäel toimus „Teeme ära!“ raames esimest korda. Tööpäevaku eesmärk oli puhastada vähemalt üks linnamäe kallastest, kuid tänu Allan Lilleorule ja Bergo Rubergile, kes olid kaasa võtnud tõhusamad vahendid (võsalõikuri ja mootorsae), saime plaanitust suurema töö ära tehtud. Siinkohal suured tänud meestele! Kodutütred koristasid linnamäe ümbrust maantee äärde kogunenud prahist. Peale mõnetunnist rassimist oli kõht tühjaks saanud ning aeg lõunatamiseks. Toitlustuse eest kandis taas hoolt Viru maleva naiskodukaitsjad, kelle esindaja Maire Laht koos oma tütrega meile maitsva seljankasupi tõid. Meie ettevõtmist käis kaemas ka Virumaa Teataja, kes intervjueeris Pada linnamäe talgujuhti, ühtlasi Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskonna aseesinaist Marit Laasti. Pada linnamäed asuvad Tallinn-Narva mnt lähedal Pada jõest paremal. · Pada väike linnamägi on 6. sajandist. · Pada suur linnamägi kui võimas kindlustus muinasaja lõpust rajati 11. sajandil. Samas on avastatud maa-alune kalmistu. 1986-87 taastati suure linnuse väravakäik. FOTOD https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/05052012TalgudPadaLinnamaelIvarLaast?authuser=0&feat=directlink https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/05052012TalgudPadaLinnamael?authuser=0&feat=directlink |
Eksida või mitte eksida? - See on küsimus!
16. aprill 2012
16. aprillil toimus Vasta Koolis järjekordne koostöö Vasta kodutütarde, noorkotkaste ning Viru-Nigula naiskodukaitsjate vahel – tutvuti orienteerumise algteadmistega.
Viru-Nigula naiskodukaitsja Ene Ehrenpreis on juba aastaid tegelenud orienteerumisega ning tunneb ala vastu suurt kirge, millega nakatab vaikselt ka teisi.
Ühel päeval andis Ene teada, et taas on algamas Lääne-Viruma orienteerumiskolmapäevakute sesoon ja et kas meie, naiskodukaitsjad, ja tütred-kotkad ei tahaks toredast liikumisest osa võtta. Hooaja avapauk kõlab 18. aprillil Vinnis. Et aga uisapäisa tegutseda pole mõistlik, otsustasime eelnevalt läbida orienteerumise algteadmiste lühikursuse.
Naiskodukaitsjad on baasväljaõppe raames mõningased orienteerumise kogemused saanud, kuid mulle tundub, et orienteerumine (kompassiga töötamine, kaardi lugemine) on võrreldav esmaabi tundmisega - kui pidevalt ei harjuta, läheb meelest ära.
Millest räägiti? Kõigepealt oleks tark tegu rajal liikudes kaarti õigesti käes hoida ning joonisel olevaid leppemärke tunda. Kui omadega juba täiesti rabas oled, tuleb kasuks ka kompassi käsitsemise oskus. Ülejäänud on puhas rõõm liikumisest ja seltskonnast.
Ene tutvustas veel säärast vidinat nagu SI-pulk, mida kutsutakse vahel ka SI-kaardiks, SI-sõrmeks, SI-näpuks. Pidavat kallis vidin olema.
Kui teooria kuulatud, asus publikum praktiliste harjutuste kallale. Esimeses tunnis keskendusime peamiselt leppemärkidele – mida mingi märk, värv jne kaardil tähistab. Sai teha nii paaristööd kui ka üksi pusida. Teises tunnis anti juba ka kompassi katsuda ning kaardi peale seada.
18. aprillil läheme Vinni kolmapäevakule oma teadmisi proovile panema. Eks siis ole näha, kas eksime ära või leiame hõlpsalt tee finišisse.
SI-pulk on Eestis kasutusele võetud elektroonilise märkesüsteemi SPORTident kontrollkaart, mis on välja tõrjumas vana, kompostri jäljenditel
kontrollkaartidel põhinenud kontrollpunktide läbimise kontrollisüsteemi. Lisaks kontrollpunkti läbimise kontrollimisele võimaldab elektrooniline süsteem fikseerida ka kontrollpunkti läbimise aja. Kohe finišis on võimalik kontrollida võistleja määrustepärast läbimist ja välja arvutada raja läbimisele kulunud aeg. Väiksematel võistlustel ja päevakutel kasutatakse ka iseteenindust, kus puuduvad stardi- ja finišikohtunikud ning osalejad võtavad ise stardi- ja finišiaja.
VAATA 16. aprilli pilte Galeriist või
https://profiles.google.com/103800445270958922080#103800445270958922080/photos/5732071416933847873
Vaata orienteerumise kohta lähemalt: http://www.orienteerumine.ee/
Kunda orienteerumisklubi: http://www.hot.ee/kundaok/
Lääne-Viruma orienteerumiskolmapäevakud, Rakvere orienteerumisklubi: http://www.raok.ee/
Anu
Kodutütardel on UUS veebileht!
www.kodutytar.ee
Aprillis 2012 avati uus Kodutütarde veebileht. Keskkonnas saab uudistada, mis on toimunud, mis on toimumas ja mis saab toimuma.
Kae perra! http://www.kodutytar.ee/
Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste vabatahtlik isamaaline skautlik Kaitseliidu eriorganisatsioon, kellel on oma põhikiri ja kodukord. Kodutütreks on 8-18-aastased tütarlapsed.
Kevadtorm 2012
Kevadtorm 2011; Foto: Postimees/Scanpix
Maikuu algus toob Ida- ja Lääne-Viru maakondadesse pea 4000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast - just siin peab Kaitsevägi tänavu suurimat õppust Kevadtorm. Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.
Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad
koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist.
Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka varasematel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009) aastatel.
Õppuse staabis töötab tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) üksus, kelle ülesandeks on maa-alade kasutamise kooskõlastamine ja Kevadtormi käigus
kohalikel elanikel tekkida võivate probleemide lahendamine.
Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtta ühendust tsiviil-militaarkoostöö inimestega telefonil 717 1085 või e-maili teel [email protected].
Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad - alustades teenistusrelvadest, ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibrilistega
haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid - pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.
Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud, seega jälgida tähelepanelikult liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.
(allikas: Delfi.ee, 05.04.2012)
Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad
koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist.
Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka varasematel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009) aastatel.
Õppuse staabis töötab tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) üksus, kelle ülesandeks on maa-alade kasutamise kooskõlastamine ja Kevadtormi käigus
kohalikel elanikel tekkida võivate probleemide lahendamine.
Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtta ühendust tsiviil-militaarkoostöö inimestega telefonil 717 1085 või e-maili teel [email protected].
Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad - alustades teenistusrelvadest, ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibrilistega
haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid - pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.
Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud, seega jälgida tähelepanelikult liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.
(allikas: Delfi.ee, 05.04.2012)
Scoutsrännak 2012
Scoutsrännak 2012; Foto: Velli Ehasalu
5. aprillil kell 9.00 startis Pakri poolsaarel juba üheksandat korda traditsiooniline 30-kilomeetrine Scoutsrännak, kuhu registreerus 29 Viru maleva liiget.
Scoutspataljoni 11. aastapäevale pühendatud jalgsirännakule registreerunuist moodustavad suurema osaluse just maleva eriorganisatsioonide liikmed: naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
Rännaku juhendi kohaselt tuli osalejatel kaheksa tunni jooksul läbida 30-kilomeetrine jalgsirännak, kandes 15 kg kaaluvat kohustuslikku varustust või automaati ja 10 kg raskust seljakotti. Osalejate vanus, auaste ja sugu ei ole Scoutsrännakul olulised ning rännakul valib iga võistleja oma tempo ning liikumisformatsiooni.
Rännakumarsruut läbib Pakri poolsaare ja selle ümbruse looduskauneid kohti ja vaatamisväärsusi. Põhiosa rännakumarsruudist kulgeb mööda kõrvalisi teid. Rajal ei ole takistusi ning puudub vastutegevus.
Scoutsrännaku läbimise arvestamine toimub kahes kategoorias. Esimesse kategooriasse kuuluvad kõik rännaku sooritajad, kes kasutavad rännaku läbimiseks kaitseväe välivormi ja automaati ning teise kategooriasse kuuluvad kõik, kes kasutavad rännaku läbimiseks vabalt valitud vormi ja vähemalt 15 kg raskust seljakotti. Seljakottide kontroll-kaalumine toimub vahetult enne starti ja pärast finišit.
2011. aastal kujunes meie naiskodukaitsja Ene Ehrenpreisi raja läbimisajaks 6h ja 50 min, mis oli ühtlasi Viru Maleva naiskodukaitsjate kiireim aeg. Selle aasta tulemused on alles teel.
Scoutsrännaku eesmärkideks on tutvuda 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Scoutspataljoniga, tähistada Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva ning tutvuda Pakri poolsaare vaatamisväärsustega. Üritus sümboliseerib ühtlasi ka jõustruktuuride ühtekuuluvust.
Scoutspataljoni 11. aastapäevale pühendatud jalgsirännakule registreerunuist moodustavad suurema osaluse just maleva eriorganisatsioonide liikmed: naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
Rännaku juhendi kohaselt tuli osalejatel kaheksa tunni jooksul läbida 30-kilomeetrine jalgsirännak, kandes 15 kg kaaluvat kohustuslikku varustust või automaati ja 10 kg raskust seljakotti. Osalejate vanus, auaste ja sugu ei ole Scoutsrännakul olulised ning rännakul valib iga võistleja oma tempo ning liikumisformatsiooni.
Rännakumarsruut läbib Pakri poolsaare ja selle ümbruse looduskauneid kohti ja vaatamisväärsusi. Põhiosa rännakumarsruudist kulgeb mööda kõrvalisi teid. Rajal ei ole takistusi ning puudub vastutegevus.
Scoutsrännaku läbimise arvestamine toimub kahes kategoorias. Esimesse kategooriasse kuuluvad kõik rännaku sooritajad, kes kasutavad rännaku läbimiseks kaitseväe välivormi ja automaati ning teise kategooriasse kuuluvad kõik, kes kasutavad rännaku läbimiseks vabalt valitud vormi ja vähemalt 15 kg raskust seljakotti. Seljakottide kontroll-kaalumine toimub vahetult enne starti ja pärast finišit.
2011. aastal kujunes meie naiskodukaitsja Ene Ehrenpreisi raja läbimisajaks 6h ja 50 min, mis oli ühtlasi Viru Maleva naiskodukaitsjate kiireim aeg. Selle aasta tulemused on alles teel.
Scoutsrännaku eesmärkideks on tutvuda 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Scoutspataljoniga, tähistada Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva ning tutvuda Pakri poolsaare vaatamisväärsustega. Üritus sümboliseerib ühtlasi ka jõustruktuuride ühtekuuluvust.
Toimus Viru maleva esindajatekogu
Foto: www.virumalev.ee
30. märtsil toimus Viru maleva staabis aasta tähtsaim koosolek – esindajatekogu, kus võeti kokku 2011. tegevusaasta, kinnitati erinevad aruanded ja valiti uusi liikmeid juhtorganitesse.
Esindajatekogul kanti ette maleva 2011. aasta tegevusaruanne, maleva juhatuse 2011. aasta, Kodutütarde Viru ringkonna, Naiskodukaitse Viru ringkonna ja Noorte Kotkaste Viru maleva 2011. aasta
tegevusaruanded. Teadmiseks võeti maleva revisjonikomisjoni 2011. aasta aruanne ja kinnitati maleva 2012. aasta eelarve.
Maleva juhatuse liikmena jätkavad Sven Neudorf ja Kert Kirsimäe, uueks liikmeks valiti Sander Gutmann.
Maleva revisjonikomisjoni esimehena jätkab Mati Moks ning liikmena Vaike Porval, uueks liikmeks valiti Urve Rosenberg.
Kaitseliidu keskkogu liikmeks valiti jätkuvalt Rain Sepping ning asendusliiikmena jätkab samuti Jaak Lepik.
Maleva esindajatekogu toimub korra aastas ja see arutab maleva üldtegevust puudutavaid küsimusi, kinnitab maleva eelarveväliste summa eelarve ja selle täitmise aruande ning valib maleva juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed. Ühtlasi valitakse esindajatekogul liikmeid Kaitseliidu keskorganitesse.
Allikas: www.virumalev.ee, 02.04.2012
Esindajatekogul kanti ette maleva 2011. aasta tegevusaruanne, maleva juhatuse 2011. aasta, Kodutütarde Viru ringkonna, Naiskodukaitse Viru ringkonna ja Noorte Kotkaste Viru maleva 2011. aasta
tegevusaruanded. Teadmiseks võeti maleva revisjonikomisjoni 2011. aasta aruanne ja kinnitati maleva 2012. aasta eelarve.
Maleva juhatuse liikmena jätkavad Sven Neudorf ja Kert Kirsimäe, uueks liikmeks valiti Sander Gutmann.
Maleva revisjonikomisjoni esimehena jätkab Mati Moks ning liikmena Vaike Porval, uueks liikmeks valiti Urve Rosenberg.
Kaitseliidu keskkogu liikmeks valiti jätkuvalt Rain Sepping ning asendusliiikmena jätkab samuti Jaak Lepik.
Maleva esindajatekogu toimub korra aastas ja see arutab maleva üldtegevust puudutavaid küsimusi, kinnitab maleva eelarveväliste summa eelarve ja selle täitmise aruande ning valib maleva juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed. Ühtlasi valitakse esindajatekogul liikmeid Kaitseliidu keskorganitesse.
Allikas: www.virumalev.ee, 02.04.2012
On valminud 31 uut laste- ja noorsooraamatut!
14. märtsil tähistasid Vasta Kooli väiksemad ja suuremad lapsed emakeelepäeva. Sel aastal läksid koolilapsed külla lasteaialastele, et üksteisele ja külalistele enda kirjutatud ning illustreeritud raamatuid esitleda. Raamatute valmistamise idee tuli Viru-Nigula haridusseltsilt, kes teeb koostööd Eesti Lugemisühinguga.
Peale avasõnu sai esinemisõiguse 1. klass, keda oli tulnud esindama vapper noormees oma klassijuhatajaga. Esimese klassi õpilased olid kokku pannud vahva raamatu vabariigi presidendist.
Mida klass edasi, seda suuremaks esinejate arv läks. Teine klass on niivõrd ajaga kaasas käiv, et olid klassijuhataja abiga koostanud lausa digiraamatu, mis rääkis lumememmede öistest seiklustest. Raamat on välja antud ka paberkandjal.
Kirjutamine ei ole noorte seas sugugi tabu teema, sest nagu meie ettevõtmisest näha oli, valmis üheksa klassi, kolme lasteaiarühma ning kolme koduse lapse peale kokku 31 raamatut.
Peale avasõnu sai esinemisõiguse 1. klass, keda oli tulnud esindama vapper noormees oma klassijuhatajaga. Esimese klassi õpilased olid kokku pannud vahva raamatu vabariigi presidendist.
Mida klass edasi, seda suuremaks esinejate arv läks. Teine klass on niivõrd ajaga kaasas käiv, et olid klassijuhataja abiga koostanud lausa digiraamatu, mis rääkis lumememmede öistest seiklustest. Raamat on välja antud ka paberkandjal.
Kirjutamine ei ole noorte seas sugugi tabu teema, sest nagu meie ettevõtmisest näha oli, valmis üheksa klassi, kolme lasteaiarühma ning kolme koduse lapse peale kokku 31 raamatut.
19. märtsist on võimalik verisulis kirjanike teoseid uudistada ja oma lemmiku poolt hääle anda Viru-Nigula raamatukogus. Maikuus päädib kogu ettevõtmine piduliku üritusega Viru-Nigula pastoraadis, kus toimub rahva lemmiku ning žürii poolt valitud parimate premeerimine. Autasud on välja pannud Eesti Lugemisühing Rahva Raamatu kinkekaartide näol ning toetajaks on ka kirjastus Koolibri, kes annetab 12 raamatut.
SOL (Rakvere Põhjakeskuses) võimaldab Viru maleva liikmetele pidulike ja laiguliste vormide keemilist puhastust
hinnaga 2.35 euri.
Palve on, et kui antud teenust kasutatakse, siis eemaldada embleemid, mis kinnituvad nn takjaga.
hinnaga 2.35 euri.
Palve on, et kui antud teenust kasutatakse, siis eemaldada embleemid, mis kinnituvad nn takjaga.
Viru ringkonna esinaisena jätkab teist ametiaega Urve Rosenberg
28.02.2012 ringkonnakogu
Foto: Kristel Kitsing
28. veebruaril toimus Naiskodukaitse Viru ringkonna ringkonnakogu, kus kinnitati
ringkonna aastaaruanne, revisjonikomisjoni akt ning valiti uusi liikmeid.
Ringkonda valiti juhtima teist ametiaega enamushäältega proua Urve Rosenberg.
Ringkonna juhatuse uueks liikmeks valiti pr Urve Ehasalu ja juhatuse asendusliikmeks pr Liina Lepik. Naiskodukaitse Keskkogule valiti esindajateks pr Velli Ehasalu ja pr Kätlin Sinimets, asendusliikmeks Kaja Sander. Maleva esindajakogule valiti Naiskodukaitse esindajaks pr Vaike Porval ja asendajaks Liina Lepik Ringkonna revisjonikomisjoni esinaisena jätkab tegevust teist ametiaega ühehäälselt
valitud pr Lea Matusorg.
Ringkonnakogul osalevad hääleõigusega ringkonna esinaine ja aseesinaine, ringkonnas tegutsevate jaoskondade esinaised ja aseesinaised ning jaoskondade üldkoosolekute poolt igast jaoskonnast valitu
kolm tegevliiget.
Ringkonnakogu koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda maleva pealik, ringkonna juhatuse liikmed, ringkonna revisjonikomisjoni esinaine ning kutsutud külalised.
Ringkonnakogu koosolek toimub vähemalt kord aastas ringkonna juhatuse või Kaitseliidu maleva pealiku kutsel.
(allikas: www.virumalev.ee)
Kudumisprojekt III ehk jõulukingitus 2012
2010.aastal kootud kindad
Saabumas on suvepuhkuse periood – hea aeg veidi vardaid keerutada.
Naiskodukaitse kudumisprojekt III ehk jõulukingitus 2012.
Projektis osalevatel kudujatel palutakse registreerida ennast järgmisel vormil:
https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dGVQWG1UZFBCZU5nd2ZsQzZ4RnRNUUE6MQ
Registreerimistähtaeg on 1. august 2012.
Eesmärk: Kududa jõulukingitus Afganistani-missioonil viibivatele Eesti sõduritele.
Ese: villased rahvusmustrites sõrmkindad, pätikindad või sokid.
Kudumi(te) peastaapi saatmise tähtaeg: 3. detsember 2012.
Lisainfo ja kontakt: Marilin Prants
Naiskodukaitse esinaise asetäitja
Kaitseliidu Peastaap
Toompea 8, 10142 Tallinn
töö: 71 79 138
mob: 58 17 08 28
lühi: 59 139
[email protected]
2011. aastal valmis kokku 197 paari kudumeid, millest neljandik olid kindad ja ülejäänud sokid. Kudujaid oli umbes 120, neist 109 naiskodukaitsjad, lisaks lõid projektis kaasa ka mõned käsitööseltsid.
Kudumeid tuli igast Eesti nurgast, suuremad kogused Tartu, Tallinna, Jõgeva, Lääne ja Rapla ringkonnast.
2010. aastal alguse saanud projekti eesmärgiks oli lisaks kingituste saatmisele kodukandi kindakirjade ja rahvuslike mustrite tundma õppimine ja mingil määral ka kudumisoskuste meeldetuletamine naiskodukaitsjate seas. (www.naiskodukaitse.ee)
Noorte kevadlaager
16.-18. märtsil toimus Viru-Nigula rahvamajas Vasta kodutütarde ja noorkotkaste ühine laager.
Esimesel õhtul käidi kaarhallis, kus toimus aeroobika ja tutvumismäng. Pärast seda mängiti rahvastepalli.
Peale sööki seati oma magamisasjad laiali. Und valvasid Viru-Nigula tublid kaitseliitlased. Siinkohal suur aitäh neile! Öösel ei tahtnud keegi magama minna ja hommikul oli selle võrra raskem üles tõusta.
Hommikul tehti virgutusvõimlemist ja siis algas esmaabikoolitus, mille õpetajaks oli Lea Matusorg. Koolitus oli väga huvitav ning kindlasti
vajalik. Harjutati nuku peal suust suhu hingamist ja südamemassaaži. Väga kaasahaaravad olid erinevad õnnetusolukorrad. Lisaks läbisid kodutütred ka V järgu koolituse. Õhtu lõpetas disko.
Pühapäeva hommikul oli võimalus õhupüssist lasta. Enne kojuminekut sai veel süüa ning mõned mängud mängida.
Noori toitlustasid Viru-Nigula naiskodukaitsjad.
Kaja Sander
NB! Pildid on üleval (vt Galerii)
Esimesel õhtul käidi kaarhallis, kus toimus aeroobika ja tutvumismäng. Pärast seda mängiti rahvastepalli.
Peale sööki seati oma magamisasjad laiali. Und valvasid Viru-Nigula tublid kaitseliitlased. Siinkohal suur aitäh neile! Öösel ei tahtnud keegi magama minna ja hommikul oli selle võrra raskem üles tõusta.
Hommikul tehti virgutusvõimlemist ja siis algas esmaabikoolitus, mille õpetajaks oli Lea Matusorg. Koolitus oli väga huvitav ning kindlasti
vajalik. Harjutati nuku peal suust suhu hingamist ja südamemassaaži. Väga kaasahaaravad olid erinevad õnnetusolukorrad. Lisaks läbisid kodutütred ka V järgu koolituse. Õhtu lõpetas disko.
Pühapäeva hommikul oli võimalus õhupüssist lasta. Enne kojuminekut sai veel süüa ning mõned mängud mängida.
Noori toitlustasid Viru-Nigula naiskodukaitsjad.
Kaja Sander
NB! Pildid on üleval (vt Galerii)
Võsu-Oandu 11.talvematk
3. märtsil võtsid Viru-Nigula kaitseliitlased – kodutütred, noorkotkad ja naiskodukaitsjad - teist korda osa Võsu-Oandu talvematkast, mille korraldajad olid RMK ja Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing.
Valida oli kolme raja vahel. Meie valisime pärandkultuuri raja, mis sai alguse Oandu looduskeskuse juurest ning mis kujunes väga huvitavaks teekonnaks.
Valida oli kolme raja vahel. Meie valisime pärandkultuuri raja, mis sai alguse Oandu looduskeskuse juurest ning mis kujunes väga huvitavaks teekonnaks.
hundiaed
Igas punktis oli pärandkultuuriline objekt, mille kohta saime täpsemat infot nii giidilt kui ka objekti juures oleval infopostilt. Kõige silmapaistvamad olid hundiaed, suur naeratav kivi ja 9,5-kilomeetrine kiviaed, mis kulgeb Oandult läbi metsa Sagadi suunas. Kiviaed oli hea selleks, et pudulojused metsa noori puuvõsusid näksima ei läheks. Metsarajal näidati meile ka vaigutatud kuusepuid, mille mustrid olid kaunid ning tüved üsna kandiliseks vormunud.
Finišisse jõudes sai igaüks raja läbimise kohta käiva tunnistuse ja viktoriinilehe. Täidetud lehed läksid
loosikasti, millest nad hiljem taas välja võeti, et auhinna saaja nimi teatavaks teha. Saime kõvasti rõõmustada ja plaksutada, sest meie matkagrupp sai väga suurel hulgal auhindu.
Kohapeal pakkusid Naiskodukaitse Viru Maleva tublid esindajad hernesuppi, teed ja moosisaia.
Toimus ka moosikonkurss, kus valiti parimad keedised. Kõige rohkem hääli said lõpuks metsmaasika toormoos ja muraka toormoos.
Finišisse jõudes sai igaüks raja läbimise kohta käiva tunnistuse ja viktoriinilehe. Täidetud lehed läksid
loosikasti, millest nad hiljem taas välja võeti, et auhinna saaja nimi teatavaks teha. Saime kõvasti rõõmustada ja plaksutada, sest meie matkagrupp sai väga suurel hulgal auhindu.
Kohapeal pakkusid Naiskodukaitse Viru Maleva tublid esindajad hernesuppi, teed ja moosisaia.
Toimus ka moosikonkurss, kus valiti parimad keedised. Kõige rohkem hääli said lõpuks metsmaasika toormoos ja muraka toormoos.
Õnnelikud matkalised, 2012
Traditsiooniliselt oli ka sel aastal võimalik ise endale puumedal meisterdada. Sel korral küll veidi
teistmoodi – puuketas tuli ise välja saagida.
Oli tore looduses aega veeta, meisterdada ja silmaringi laiendada.
Suured tänud giid Tiinale ning RMK ja Võsu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu tegusatele inimestele!
Teised matkalised arvasid nii:
„Mulle meeldis seal väga. Kõige rohkem meeldis mulle hundiaed. Mina tahaks sinna veel minna, järgmisel aastal.“ (Kaire, 5.kl)
„Oandu matk oli tore. Mina tahaks sinna veel minna. Sellel rajal, kus meie käisime meeldis mulle naeratav kivi ja hundiaed. Järgmine kord võiksime ka koprarajal ära käia.“ (Renate, 5.kl)
„Mulle meeldis Oandu matk, sest see oli huvitav. Ma sain teada, et kiviaed oli u 10 km pikk ja huvitav oli see, et vanasti püüti hunte hundiaia abil. Me kõndisime u 4 km. Oli nii hea värske õhk!“ (Brenda, 5.kl)
„Seal oli väga vahva! Metsas oli hea jalutada. Kahju, et ma loosis ei võitnud, aga sellegipoolest oli tore. Tahaks uuesti minna.“ (Brian, 5.kl)
Vaata matka järelkaja ka
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritus#550 Riina ja Reet (Vasta KT)
NB! Pildid on üleval Galeriis
teistmoodi – puuketas tuli ise välja saagida.
Oli tore looduses aega veeta, meisterdada ja silmaringi laiendada.
Suured tänud giid Tiinale ning RMK ja Võsu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu tegusatele inimestele!
Teised matkalised arvasid nii:
„Mulle meeldis seal väga. Kõige rohkem meeldis mulle hundiaed. Mina tahaks sinna veel minna, järgmisel aastal.“ (Kaire, 5.kl)
„Oandu matk oli tore. Mina tahaks sinna veel minna. Sellel rajal, kus meie käisime meeldis mulle naeratav kivi ja hundiaed. Järgmine kord võiksime ka koprarajal ära käia.“ (Renate, 5.kl)
„Mulle meeldis Oandu matk, sest see oli huvitav. Ma sain teada, et kiviaed oli u 10 km pikk ja huvitav oli see, et vanasti püüti hunte hundiaia abil. Me kõndisime u 4 km. Oli nii hea värske õhk!“ (Brenda, 5.kl)
„Seal oli väga vahva! Metsas oli hea jalutada. Kahju, et ma loosis ei võitnud, aga sellegipoolest oli tore. Tahaks uuesti minna.“ (Brian, 5.kl)
Vaata matka järelkaja ka
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritus#550 Riina ja Reet (Vasta KT)
NB! Pildid on üleval Galeriis
Hurraa! Naised peavad sõna!
NKK Viru-Nigula jaoskonna 2012. aasta üheks ametlikuks eesmärgiks sai kirja pandud, et aasta jooksul tuleb juurde saada järguga laskureid ja olemasolevaid järke tõsta. Lubatud, tehtud!
18.02 toimusid laskmised Rutjal ja Tapal, kus sai lasta laskur-ja kütiklasse.
Tegu oli tulemusliku üritusega: 14 kaitseliitlast täitis esimest korda teise klassi laskuri normi ning 7 laskurit tõstis oma klassi.
Meie jaoskonna naiste tulemused olid järgmised:
järku tõstsid Marit Laast ja Anu Laidinen (I laskur)
järgu said kätte Liina Lepik ja Erlin Tammoja (II laskur)
Vaata PROTOKOLLI ↓
klassilaskmise-protok.18.02.12.xls | |
File Size: | 29 kb |
File Type: | xls |
Võidupüha
23. juunil koguneme kell 18.30 Viru-Nigula rahvamaja juurde, et valmistuda Võidupüha marsiks.
Vormid selga!
MÄRTS
02.-04.03 - Avalikud suhted (NKK) - Lõõla
02.-04.03 - Instruktorikursus I nv (Ene) - KL Alu kool
03.03 - Võsu-Oandu 11.talvematk - NKK+NK+KT
07.03 - NKK Viru-Nigula juhatuse koosolek
11.03 - heategevuslik kogupereüritus "Naiselt Naisele" - Tallinn
13.03 - NKK LASKMINE - Rakvere, politsei-päästemaja
14.03 - emakeelepäev - Viru-Nigula lasteaed
16.-18.03 - Instruktorikursus II nv (Ene) - KL Alu kool
16.-18.03 - Vasta Kooli NK+KT laager koos Haljala rühmadega V-Nigula rahvamajas
17.03 - esmaabi kursus Viru-Nigula NK+KT laagris
17.-18.03 - ettevalmistus koormusmatkaks - L-Virumaa
16.-18.03 - Instruktorikursus (Ene) - KL Alu kool
23.-25.03 - Välikokakursus (NKK, II moodul) - Alutaguse malevas
23.-25.03 - ELLUJÄÄMINE - Rutja
30.03 - KL Viru Maleva esindajatekogu - Rakvere, kell 15.00
31.03 - NKK Keskkogu - Jõgeva
02.-04.03 - Instruktorikursus I nv (Ene) - KL Alu kool
03.03 - Võsu-Oandu 11.talvematk - NKK+NK+KT
07.03 - NKK Viru-Nigula juhatuse koosolek
11.03 - heategevuslik kogupereüritus "Naiselt Naisele" - Tallinn
13.03 - NKK LASKMINE - Rakvere, politsei-päästemaja
14.03 - emakeelepäev - Viru-Nigula lasteaed
16.-18.03 - Instruktorikursus II nv (Ene) - KL Alu kool
16.-18.03 - Vasta Kooli NK+KT laager koos Haljala rühmadega V-Nigula rahvamajas
17.03 - esmaabi kursus Viru-Nigula NK+KT laagris
17.-18.03 - ettevalmistus koormusmatkaks - L-Virumaa
16.-18.03 - Instruktorikursus (Ene) - KL Alu kool
23.-25.03 - Välikokakursus (NKK, II moodul) - Alutaguse malevas
23.-25.03 - ELLUJÄÄMINE - Rutja
30.03 - KL Viru Maleva esindajatekogu - Rakvere, kell 15.00
31.03 - NKK Keskkogu - Jõgeva
Vajatakse ABI!
Hea kamraad,
Eesti universaaljooksudest suuruselt teine jooks – Eesti Ööjooks toimub Rakveres 8. juunil. Stardiprotokollist võib leida juba täna enam kui 4100 käijat, sörkijat, kepikõndijat, jooksjat. Suur üritus vajab suuri inimesi - turvalist Rakveret!
Tänaseks on Viru malevast registreerunud Ööjooksule 40 vabatahtlikku, paarkümmend tuleb Tapalt, Kaitseväest. Vajadus on sel aastal 150 inimest.
Seega roheline tuli vabatahtlikuna panustamiseks on taasavatud mai lõpuni.
Osalemiseks edasta ([email protected]) oma
* ees- ja perekonnanimi
* taskutelefoni nr
* e-posti aadress
* oma T- särgi suurus/number.
Ürituse päeval garanteeritakse toitlustus ja ürituse ametlik T-särk.
Kõiki vabatahtlikke premeerib Viking Line kinkekaardiga sõiduks Soome (edasi-tagasi reis).
Rohkem infot:
Kristel Kitsing
KL Viru malev
teavituspealik
[email protected]
57 845 943
www.virumalev.ee
Eesti universaaljooksudest suuruselt teine jooks – Eesti Ööjooks toimub Rakveres 8. juunil. Stardiprotokollist võib leida juba täna enam kui 4100 käijat, sörkijat, kepikõndijat, jooksjat. Suur üritus vajab suuri inimesi - turvalist Rakveret!
Tänaseks on Viru malevast registreerunud Ööjooksule 40 vabatahtlikku, paarkümmend tuleb Tapalt, Kaitseväest. Vajadus on sel aastal 150 inimest.
Seega roheline tuli vabatahtlikuna panustamiseks on taasavatud mai lõpuni.
Osalemiseks edasta ([email protected]) oma
* ees- ja perekonnanimi
* taskutelefoni nr
* e-posti aadress
* oma T- särgi suurus/number.
Ürituse päeval garanteeritakse toitlustus ja ürituse ametlik T-särk.
Kõiki vabatahtlikke premeerib Viking Line kinkekaardiga sõiduks Soome (edasi-tagasi reis).
Rohkem infot:
Kristel Kitsing
KL Viru malev
teavituspealik
[email protected]
57 845 943
www.virumalev.ee
|
KK! 2012. a märtsikuu numbrist saab lugeda Viru-Nigula kotkaste, tütarde ja NKK Oandu talvematkast. Ajakirja sirvimiseks klikka pildil. |
Eesti Vabariigi 94. sünnipäev Viru-Nigulas – seekord veidi võimsamalt
24.02.2012 Viru-Nigulas
24. veebruaril tähistasime oma vabariigi 94. sünnipäeva.
Viru-Nigula inimesed said osa varahommikusest pidulikkusest Vabadussõja ausamba juures, kus toimus Viru-Nigula kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja Vasta rühma kodutütarde ning noorkotkaste võimas marss. Võimas oli ta seepärast, et üle aastate pole kaitseliitlaste rivi olnud nii pikk kui tänavu. Oli uhke tõdeda, et selleaastase rivi naisenamus kuulus kodutütardele, keda oli kohale tulnud lausa 15.
Traditsiooniliselt pidasid ausamba juures kõnet Viru-Nigula vallavanem, Viru praostkonna diakon Ahti Bachblum ning Kaitseliidu Viru-Nigula rühma ülem Jaak Lepik.
Vabadussamba juurest siirduti rahvamajja, kus kuulati volikogu esimehe hr Raivo Heinmetsa kõnet, Viru-Nigula segakoori ning folkloorirühma „Viru-Nigula Mehed“ kontserti.
Noorte jaoks oli vast kõige ärevamaks hetkeks kodutütreks ning noorkotkaks „löömine“. Sel aastal võeti kodutütarde Vasta rühma vastu kuus uut liiget; noorkotkaste rühm täienes kahe liikme võrra.
Peale kontsert-aktust kutsus vallavanem hr Ervins Veitsurs kõiki kohvi-kringli-morsilauda.
Viru-Nigula inimesed said osa varahommikusest pidulikkusest Vabadussõja ausamba juures, kus toimus Viru-Nigula kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja Vasta rühma kodutütarde ning noorkotkaste võimas marss. Võimas oli ta seepärast, et üle aastate pole kaitseliitlaste rivi olnud nii pikk kui tänavu. Oli uhke tõdeda, et selleaastase rivi naisenamus kuulus kodutütardele, keda oli kohale tulnud lausa 15.
Traditsiooniliselt pidasid ausamba juures kõnet Viru-Nigula vallavanem, Viru praostkonna diakon Ahti Bachblum ning Kaitseliidu Viru-Nigula rühma ülem Jaak Lepik.
Vabadussamba juurest siirduti rahvamajja, kus kuulati volikogu esimehe hr Raivo Heinmetsa kõnet, Viru-Nigula segakoori ning folkloorirühma „Viru-Nigula Mehed“ kontserti.
Noorte jaoks oli vast kõige ärevamaks hetkeks kodutütreks ning noorkotkaks „löömine“. Sel aastal võeti kodutütarde Vasta rühma vastu kuus uut liiget; noorkotkaste rühm täienes kahe liikme võrra.
Peale kontsert-aktust kutsus vallavanem hr Ervins Veitsurs kõiki kohvi-kringli-morsilauda.
23. veebruaril ilmus Eesti Ekspressi vahel lisaleht Riigikaitse.EE, mis kajastab Kaitseliitu ja selle eriorganisatsioone.
Uudistades leiate ka Lepiku pere ja snaipritest lugemist jne jne.
Lugeda saate siit: http://www.riigikaitse.ee/
Uudistades leiate ka Lepiku pere ja snaipritest lugemist jne jne.
Lugeda saate siit: http://www.riigikaitse.ee/
VASTLAPÄEV
2012. vastlad Viru-Nigula kaarhallis
21. veebruaril pidas Vasta Kool vastlapäeva. Sel aastal ilma liuta. Päev viidi läbi Viru-Nigula spordihoones, kuna hommikul möllas õues tuisk, mis oli planeeritud orienteerumisraja Vanaveskil kohati läbimatult täis tuisanud.
Kell 10.00 hakkasid võistkonnad vaikselt kogunema. Kokku oli neid kümme. Võistkonnad jagati alguses kahe laua ümber, et neil oleks võimalik näidata oma teadmisi Eesti kohta – mängiti „Eesti mängu“. Mäng haaras kõiki, nii mõnegi küsimuse vastus jäi isegi õpetajatele võõraks.
Võistluste hulka kuulusid veel regilaulu koostamine ning ettekandmine, vurri tegemine ja palli viskamine rõngasse. Vahepeal lõbustasid meid ka kaitseliitlased, Üllar ja Indrek, kes olid varmad üritust fotojäädvustama. Lõpuks saime maitsta traditsiooniks saanud hernesuppi ja vastlakuklit ning teed.
Kell 10.00 hakkasid võistkonnad vaikselt kogunema. Kokku oli neid kümme. Võistkonnad jagati alguses kahe laua ümber, et neil oleks võimalik näidata oma teadmisi Eesti kohta – mängiti „Eesti mängu“. Mäng haaras kõiki, nii mõnegi küsimuse vastus jäi isegi õpetajatele võõraks.
Võistluste hulka kuulusid veel regilaulu koostamine ning ettekandmine, vurri tegemine ja palli viskamine rõngasse. Vahepeal lõbustasid meid ka kaitseliitlased, Üllar ja Indrek, kes olid varmad üritust fotojäädvustama. Lõpuks saime maitsta traditsiooniks saanud hernesuppi ja vastlakuklit ning teed.
Loodame, et järgmisel aastal saab vastlapäeva ikka väljas pidada ning üksteiselt tõsisemalt mõõtu võtta.
PILDID: Vt Galerii Riina ja Reet (KT Vasta rühm)
PILDID: Vt Galerii Riina ja Reet (KT Vasta rühm)