24. aprill - Naiskodukaitse mälestuspäev
Foto: virumalev.ee
Traditsiooni kohaselt tähistatakse igal aastal jüripäeva paiku Naiskodukaitse mälestuspäeva, meenutamaks neid naiskodukaitsjaid, kes Naiskodukaitse liikumisele aluse panid ja 1920.–1930. aastatel selle pea 17 000 liikmega
suurorganisatsiooniks kujundasid.
24. aprillil 1942 mõrvati Sosva surmalaagris mitmeid naiskodukaitsjaid. Teiste hulgas hukkusid 1942. aastal surmakuuli läbi Naiskodukaitses juhtivatel kohtadel olnud Alice Kuperjanov, Ebba Saral, Salme Noor ja Alviine Rüütel.
On teada, et esimesed naisrühmitused tekkisid Kaitseliidu juurde juba 1925. aastal. 1927. aastal pandi Naiskodukaitsele ametlik alus ja see oli enne Teist maailmasõda liikmeskonnalt teine naisorganisatsioon Eesti Maanaiste Seltsi järel.
Naiskodukaitse mälestuspäeva tähistamine sai alguse juba 1998. aastal Tartust.
(Allikas: virumalev.ee)
suurorganisatsiooniks kujundasid.
24. aprillil 1942 mõrvati Sosva surmalaagris mitmeid naiskodukaitsjaid. Teiste hulgas hukkusid 1942. aastal surmakuuli läbi Naiskodukaitses juhtivatel kohtadel olnud Alice Kuperjanov, Ebba Saral, Salme Noor ja Alviine Rüütel.
On teada, et esimesed naisrühmitused tekkisid Kaitseliidu juurde juba 1925. aastal. 1927. aastal pandi Naiskodukaitsele ametlik alus ja see oli enne Teist maailmasõda liikmeskonnalt teine naisorganisatsioon Eesti Maanaiste Seltsi järel.
Naiskodukaitse mälestuspäeva tähistamine sai alguse juba 1998. aastal Tartust.
(Allikas: virumalev.ee)
Vaata ka
http://www.naiskodukaitse.ee/ |
Viru-Nigula jaoskonna lähiajalooline taust18.03.2010 vannet andmas
14. jaanuaril 2010 toimus Viru-Nigula rahvamajas Kaitseliidu Viru maleva Rakvere malevkonna Viru-Nigula rühma üldkoosolek, mille raames tutvustati külalistele organisatsiooni tervikuna, sh Naiskodukaitset. Märtsis 2010 liitus seltskond Viru-Nigula naisi Naiskodukaitse Rakvere jaoskonnaga. 18. märtsil 2010 toimus Rakveres vande andmine. 07. aprillil 2010 loodi Viru-Nigula jaoskond. Esinaiseks nimetati Liina Lepik. 13. jaanuaril 2011 valiti üldkoosolekul uueks esinaiseks Liaana Luhaste. Seisuga 09. mai 2022 kuulub Viru-Nigula jaoskonda 30 tegevliiget: Ehrenpreis, Ene Kajar, Pille Kees, Marju Kirsipuu, Kristel-Karin Kivimaa, Maire Klein, Erika Kraut, Karmen Laaneste, Anne-Liisi Laast, Marit Laidinen, Anu Laubholts, Kairi Lepik, Liina Lilleorg, Katariina Luhaste, Liaana Luik, Tiiu Maimjärv-Mirka, Merle Margat, Liis Mäitse, Egle Press, Evely Raam, Riive Reigo, Airika Reimer, Raina Sander, Kaja Sepman, Karin Sepp, Urve Sillart, Kaari Uueni, Anneli Vaik, Velve Vassar, Evely Väli, Erli ESINAISED: 2010 - 2011 LIINA LEPIK 2011 - 2014 LIAANA LUHASTE 2014 - 2015 LIINA LEPIK (al 2015 ringkonna aseesinaine) 2015 - 2017 MARIT LAAST 2017 - 2018 PILLE KAJAR 2018 - 2022 EVELY PRESS 2022 - ........ ERIKA KLEIN ASEESINAISED: 2010 - 2011 LIAANA LUHASTE 2011 - 2014 MARIT LAAST 2014 - 2015 MARIT LAAST 2015 - 2017 PILLE KAJAR 2017 - 2021 MAIRE KIVIMAA 2021 - ........ KAIRI LAUBHOLTS |
Naiskodukaitse tutvustus
Naiskodukaitse on naisorganisatsioon, kus leidub harivat ja väljakutseterohket tegevust igale naisele – kõik liikmed läbivad baasväljaõppe, valivad vastavalt erialale lisakursuseid, saavad teha sporti ja osaleda militaarses tegevuses ning võtta osa seltskondlikest üritustest. Liikmete väljaõpe ja organisatsiooniline tegevus on suunatud Kaitseliidu ülesannete täitmisele, läbi mille saab iga liige anda oma panuse riigikaitse arendamisesse ja laiemalt kogu ühiskonna paremaks muutmisele.
2011. a augustikuu seisuga on Naiskodukaitses 1650 liiget. Palgalisi töötajaid on kokku 17.
Missioon
Naiskodukaitse on loomisest peale aidanud kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning toetanud naiste ühiskondlikku aktiivsust ja nende sotsiaalsete oskuste arengut. Naistele on antud võimalus suurendada iseenda, oma lähedaste ja laiemalt kogu rahva turvalisust. Läbi oma tegevuse on Naiskodukaitse toetanud Kaitseliidu riigikaitseliste eesmärkide saavutamist.
Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise.
(allikas: www.naiskodukaitse.ee)
2011. a augustikuu seisuga on Naiskodukaitses 1650 liiget. Palgalisi töötajaid on kokku 17.
Missioon
Naiskodukaitse on loomisest peale aidanud kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning toetanud naiste ühiskondlikku aktiivsust ja nende sotsiaalsete oskuste arengut. Naistele on antud võimalus suurendada iseenda, oma lähedaste ja laiemalt kogu rahva turvalisust. Läbi oma tegevuse on Naiskodukaitse toetanud Kaitseliidu riigikaitseliste eesmärkide saavutamist.
Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise.
(allikas: www.naiskodukaitse.ee)
Erialagrupid
Peale baasväljaõppe läbimist 1 kuu jooksul (soovikorral ka juba baasväljaõppe läbimise ajal) valib liige endale eriala, millele spetsialiseeruda. Eriala valiku tegemise üle peab arvet jaoskonna juhatus. Erialad, millele Naiskodukaitses spetsialiseeruda saab, on
avalikud suhted
meditsiin
side ja staap
toitlustamine
kultuur
sport
formeerimine
noortejuht.
avalikud suhted
meditsiin
side ja staap
toitlustamine
kultuur
sport
formeerimine
noortejuht.
Ajalugu
11. november 1918 - loodi Eesti Kaitse Liit
1920 - loodi Soome naisorganisatsioon Lotta Svärd, mille eeskujul algatasid eestlannad Naiskodukaitse loomist
Detsember 1924 – loodi esimesed Naiskodukaitse jaoskonnad, tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada Kaitseliidu Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust “Lindade kompanii” nime all. Linda naiskompanii etteotsa valiti Anna Tõrvand-Tellmann.
1925-1926 – sarnaste naisüksuste loomine üle kogu maa.
2. septembril 1927 - loodi Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse (esialgse nimega ”Kodukaitse naisühing”).
Esimesed erialaosakonnad olid: sanitaar-, toitlustus-, varustus-, majandus-, propaganda- ja noortetöö.
1928 – ringkondade esinaistele hakati korraldama igaaastast paaripäevast ”lendkooli”, kus toimusid avaliku esinemise, pidude kavandamise ja organiseerimise kursused. Käsitleti asjaajamise ja raamatupidamise algtõdesid.
1929 – hakati korraldama ringkondade esinaiste päevi, eesmärgiga ühtlustada ja arendada Naiskodukaitse tegevust.
1930 – seati sisse töökaardid, mida peeti kõigi liikmete kohta. Sinna kanti ülesanded, mis konkreetsele naisele olid määratud ning ka märge kohustuste täitmise või täitmatajätmise kohta.
1931
– hakati korraldama üleriigilisi Naiskodukaitse suvekursuseid – 1931 Jänedal, 1932 Väimelas, 1933 Tapal jne.
– valmis NKK keskjuhatuse eestvedamisel Naiskodukaitse kodukord, lisandus uus erialaosakond: sport, kadus noortetöö osakond.
1932
– loodi Naiskodukaitse algatamisel ja kureerimisel noorteorganisatsioon Kodutütred soodustamaks koolikohustuse east (lõppes 13-aastaselt) väljakasvanud noorte sihipärast arendavat tegevust.
– anti koostöös Tartu Tervishoiu muuseumiga välja "Esimene abi õnnetusjuhtudel - samariitlase käsiraamat."
1934 – lisandus uus eriala: sideosakond.
1935 – Naiskodukaitsele anti riiklik ülesanne valmistuda erakorralisteks aegadeks. NKK pidi kaasa aitama sanitaarvarustuse muretsemisele, haiglate ja toitlustuspunktide organiseerimise kavade väljatöötamisele ning vajaliku sanitaar- ning toitlustuspersonali väljaõpetamisele.
1936
– hakati korraldama erialaosakondade vanemate koosolekuid.
– Narvas toimunud suvikursuste, mida nüüd nimetati õppepäevadeks, raames võeti vastu Naiskodukaitse vormiriietus.
1937
– alustati organisatsioonis ka oma erialainstruktorite koolitamisega, keskjuhatuse juures hakkasid tegutsema erialaosakondade vanemad.
– NKK keskjuhatus korraldas varustuse valmistamise kursused, osalenutele anti näpunäiteid kursuste korraldamiseks kohapeal.
– alustati naiskodukaitsjate ettevalmistamist vaatlusteenistuse ülesande täitmiseks.
1938
– korraldati kursused kehalise kasvatuse juhtidele ja toitlustusjuhtidele;
– NKK tuli turule oma sümboolikaga kaunistatud laiatarbekaupadega – kohviserviisid, mida kaunistas Langebrauni firmas käsitsi kullaga maalitud kotkaembleem, kölni vesi ja seebid, šokolaad, kirjablokid, piltpostkaardid jm.;
– hinnanguliselt oli üldlaulupeol 65% lauljatest ja pillimeestest kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad.
1939
– toimusid esimesed ja viimased Naiskodukaitse ülemaalised suvepäevad Viljandis, millest võttis osa umbkaudu 1500 naist;
– jaanuaris korraldati üleriigilised samariitlaste täiendkursused, millele järgnes suvine üleriigiline sanitaarlaager, mille eesmärgiks oli näpunäidete andmine sanitaarõppelaagrite läbiviimiseks kohapeal.
1940
– korraldati kahed üleriigilised õppepäevad toitlustusosakonna liikmetele;
– 27. juuni Naiskodukaitse likvideeriti koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega kohe peale Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret.
1942 – hukati Sverdlovski oblasti Serovi rajooni Sosva küla vangilaagris mitmed Naiskodukaitses juhtivatel kohtadel olnud naised. Repressioonide ohvriteks langesid paljud Naiskodukaitse ja Kaitseliidu liikmed.
Naiskodukaitse liikmeskond
1927 – ca 3000
1929 – ca 8000
1930 – ca 10 000
1933 – 11 146
1940 – 15 798
2018 - veidi üle 2500
2022 - üle 3000
(allikas: www.naiskodukaitse.ee)