09. jaanuaril 2023 toimus NKK Viru-Nigula jaoskonna üldkoosolek, millest võttis osa 19 tegevliiget, üks potentsiaalne liige ja külalised staabist.
NKK Viru-Nigula jaokskonna nimekirjas on 29 liiget, mis on märkimisväärne arv, mõeldes algusajale (2010), kui alustati kaheksakesi.
Üldkoosolekul kuulati jaoskonna esinaise Erika Kleini ettekannet, revisjonikomisjoni ettekannet ning uut tegevuskava, mille kandis ette kõnesoleval koosolekul taasvalitud esinaine Evely Press.
Külalistest võtsid sõna Viru ringkonna instruktor Aili Ehamaa ja Lea Matusorg.
NKK Viru-Nigula jaokskonna nimekirjas on 29 liiget, mis on märkimisväärne arv, mõeldes algusajale (2010), kui alustati kaheksakesi.
Üldkoosolekul kuulati jaoskonna esinaise Erika Kleini ettekannet, revisjonikomisjoni ettekannet ning uut tegevuskava, mille kandis ette kõnesoleval koosolekul taasvalitud esinaine Evely Press.
Külalistest võtsid sõna Viru ringkonna instruktor Aili Ehamaa ja Lea Matusorg.
NIGULAPÄEVA TÄHISTATI LASKEVÕISTLUSEGA
mai 2022
Mai esimesel nädalavahetusel võistlesid Viru-Nigula kaitseliitlased maailmameistri Gustav Lokotari auks ja mälestuseks sõjapüssist laskmises. Kohal oli 7 võistkonda. Väljakutse võtsid vastu kohalikud jahimehed, vabatahtlikud päästjad, Viru-Nigula Spordiklubi, Viru-Nigula naiskodukaitsjad ja Kalvi kaitseliitlased. Võistluse aitas läbi viia Kaitseliidu Viru malev.
Võistluse võitis KL Viru-Nigula võistkond jahimeeste ja Kalvi kaitseliitlaste ees. Parim laskur oli Andres Lepik. Talle järgnesid Martin Kaukes Kalvist ja jahimees Margus Miggur.
Gustav Lokotar on pärit meie vallast Koila külast ja tulnud 1930ndatel aastatel 12-kordseks maailmameistriks laskmises, püstitanud 7 maailmarekordit. Oli üks neist, kes aitas Eestile võita laskemaailma ihaldatuima trofee – Argentina Karika.
Jaak Lepik
fotod: Kalev Lepik
mai 2022
Mai esimesel nädalavahetusel võistlesid Viru-Nigula kaitseliitlased maailmameistri Gustav Lokotari auks ja mälestuseks sõjapüssist laskmises. Kohal oli 7 võistkonda. Väljakutse võtsid vastu kohalikud jahimehed, vabatahtlikud päästjad, Viru-Nigula Spordiklubi, Viru-Nigula naiskodukaitsjad ja Kalvi kaitseliitlased. Võistluse aitas läbi viia Kaitseliidu Viru malev.
Võistluse võitis KL Viru-Nigula võistkond jahimeeste ja Kalvi kaitseliitlaste ees. Parim laskur oli Andres Lepik. Talle järgnesid Martin Kaukes Kalvist ja jahimees Margus Miggur.
Gustav Lokotar on pärit meie vallast Koila külast ja tulnud 1930ndatel aastatel 12-kordseks maailmameistriks laskmises, püstitanud 7 maailmarekordit. Oli üks neist, kes aitas Eestile võita laskemaailma ihaldatuima trofee – Argentina Karika.
Jaak Lepik
fotod: Kalev Lepik
NKK VIRU-NIGULA JAOSKONNA ÜLDKOOSOLEK
25. jaanuaril 2022 toimus iga-aastane jaoskonna üldkoosolek, kus kuulati ettekandeid ning valiti uus esinaine.
25. jaanuaril 2022 toimus iga-aastane jaoskonna üldkoosolek, kus kuulati ettekandeid ning valiti uus esinaine.
TAGASIVAADE AASTALE 2020
Mere kodu külastus
Viru-Nigula jaoskonna naised püüavad igal aastal midagi teha kogukonna jaoks ja kogukonnaga koos. Nii oleme andnud oma panuse Viru-Nigula lasteaiahoovi korrastamisele, marssinud vabariigi aastapäeva paraadil Kunda lasteaialastega, korraldanud jüriööjooksu ja koguperematka ning toitlustanud Viru-Nigula rahvajooksu.
Ühel juhatuse koosolekul arutasime uusi mõtteid ja nagu ühest suust kõlas idee külastada Mere Kodu. Mere kodu on Hoolekandeteenused AS pakutav kogukonnas elamise teenus ning Kunda Mere kodus elab 20 psüühilise erivajadusega inimest.
2019.a detsembris käisime sealsetel elanikel külas helkureid meisterdamas. Läksime koos spetsiaalse lõikurmasinaga, mis sai meisterdajate poolt suurt tähelepanu. Kõik soovijad said masinat katsuda ning kasutada selle peal oma jõudu. Nii lõikas igaüks ise lõikurterade abil helkurriidest ja pehmest kangast endale sobilikud südamed, lilled, ringid, millest valmisid helkurid. Koos tuletasime meelde mõisteid suurem ja väiksem, lugesime ühe helkuri jaoks vajalikke tükke, mida oli 4, lükkisime paela otsa pärleid. Kõik see oli sealsetele elanikele ühtviisi põnev, lõbus ja kohati päris keeruline, kuid kõrvalistuja aitamine on seal majas iseenesest mõistetav. Kogu meisterdamine toimus sõbralikus õhkkonnas ning jutuvada laua ümber jätkus kauaks. Valmisid helkurid nii iseendale kui kingituseks, enamus said kohe ka jopede külge riputatud. Helkuri vajalikkuses ei kahelnud laua ümber istujatest mitte keegi.
Nüüdseks oleme Mere kodu külastanud juba mitu korda ning vastuvõtt on alati soe ja õhkkond meie saabudes ootusärev. Kallistused ja tänusõnad, mis sealt kaasa saame, on soojad ja siirad. Veel mitu kuud hiljem tuletavad nad tänaval kohtudes külaskäiku meelde - järelikult läks asja ette!
Artikkel ilmunud ajakirjas Kaitse Kodu
Viru-Nigula jaoskonna naised püüavad igal aastal midagi teha kogukonna jaoks ja kogukonnaga koos. Nii oleme andnud oma panuse Viru-Nigula lasteaiahoovi korrastamisele, marssinud vabariigi aastapäeva paraadil Kunda lasteaialastega, korraldanud jüriööjooksu ja koguperematka ning toitlustanud Viru-Nigula rahvajooksu.
Ühel juhatuse koosolekul arutasime uusi mõtteid ja nagu ühest suust kõlas idee külastada Mere Kodu. Mere kodu on Hoolekandeteenused AS pakutav kogukonnas elamise teenus ning Kunda Mere kodus elab 20 psüühilise erivajadusega inimest.
2019.a detsembris käisime sealsetel elanikel külas helkureid meisterdamas. Läksime koos spetsiaalse lõikurmasinaga, mis sai meisterdajate poolt suurt tähelepanu. Kõik soovijad said masinat katsuda ning kasutada selle peal oma jõudu. Nii lõikas igaüks ise lõikurterade abil helkurriidest ja pehmest kangast endale sobilikud südamed, lilled, ringid, millest valmisid helkurid. Koos tuletasime meelde mõisteid suurem ja väiksem, lugesime ühe helkuri jaoks vajalikke tükke, mida oli 4, lükkisime paela otsa pärleid. Kõik see oli sealsetele elanikele ühtviisi põnev, lõbus ja kohati päris keeruline, kuid kõrvalistuja aitamine on seal majas iseenesest mõistetav. Kogu meisterdamine toimus sõbralikus õhkkonnas ning jutuvada laua ümber jätkus kauaks. Valmisid helkurid nii iseendale kui kingituseks, enamus said kohe ka jopede külge riputatud. Helkuri vajalikkuses ei kahelnud laua ümber istujatest mitte keegi.
Nüüdseks oleme Mere kodu külastanud juba mitu korda ning vastuvõtt on alati soe ja õhkkond meie saabudes ootusärev. Kallistused ja tänusõnad, mis sealt kaasa saame, on soojad ja siirad. Veel mitu kuud hiljem tuletavad nad tänaval kohtudes külaskäiku meelde - järelikult läks asja ette!
Artikkel ilmunud ajakirjas Kaitse Kodu
Kevadtormike
Kevadtormikese idee sai alguse 2011. aastal, kui töötasin veel Pajusti lasteaias. Tol ajal korraldati väga vahvaid üritusi, mis sobisid temaatikalt rohkem piigadele ja siis küpseski mõte teha midagi ka poistele. Minu suureks rõõmuks osutus see populaarseks ka tüdrukute seas. Esimesed tormikesed olid üsna tagasihoidlikud - marssisime lasteaia õuel, võimlesime, roomasime ja vaatasime sõduristaffi. Ja siis tuli paus paariks aastaks. Esimene Viru-Nigula Kevadtormike toimus 2018. aastal. 2019. aastal oli tormike paisunud juba üsna suureks - lisaks Viru-Nigula lasteaia lastele osalesid ka lapsed Aseri lasteaiast. Kevadtormikesel olid erinevad tegevuspunktid, kus sai panna proovile oma osavuse kaldpinnal kõndimises, roomamises, täpsusviskes, kinnisilmi kombates tuli ära arvata, mis oli peidus kotikestes. Erilist elevust tekitas platsi keskel asunud ahjuga telk, kus vesteldi tähtsatel teemadel, nagu kodumaa, kodumaa kaitse ja sõdurioskused. Loomulikult oli, nagu päris Kevadtormilgi, esindatud ka meditsiinipunkt. Seal sai igaüks proovida käe või jala sidumist, kuuldetoruga kuulamist ja veel palju muud. Kuna ükski vapper sõdurpoiss või -piiga ei pea kaua vastu ilma söömata, oli ka köögiblokk olemas, kust sai veidi kehakinnitust.
Taas sai kinnitust, et põnevat tegevust ei takista miski - ei paha tuju ega tuul ja vihm. Väsinud, kuid rõõmsad Kevadtormikesel osalejad said tänutäheks kaasa ka väikse meene ja šokolaadimedali. Kevadtormikest aitasid korraldada lisaks NKKle Kaitseliidu Viru-Nigula mehed ning Viru maleva KL vabatahtlik meditsiinipealik Kristjan. Oma panuse andsid ka kodutütred ja TOREkad Vasta koolist ja noorkotkad Kundast.
Erika Klein
Kevadtormikese idee sai alguse 2011. aastal, kui töötasin veel Pajusti lasteaias. Tol ajal korraldati väga vahvaid üritusi, mis sobisid temaatikalt rohkem piigadele ja siis küpseski mõte teha midagi ka poistele. Minu suureks rõõmuks osutus see populaarseks ka tüdrukute seas. Esimesed tormikesed olid üsna tagasihoidlikud - marssisime lasteaia õuel, võimlesime, roomasime ja vaatasime sõduristaffi. Ja siis tuli paus paariks aastaks. Esimene Viru-Nigula Kevadtormike toimus 2018. aastal. 2019. aastal oli tormike paisunud juba üsna suureks - lisaks Viru-Nigula lasteaia lastele osalesid ka lapsed Aseri lasteaiast. Kevadtormikesel olid erinevad tegevuspunktid, kus sai panna proovile oma osavuse kaldpinnal kõndimises, roomamises, täpsusviskes, kinnisilmi kombates tuli ära arvata, mis oli peidus kotikestes. Erilist elevust tekitas platsi keskel asunud ahjuga telk, kus vesteldi tähtsatel teemadel, nagu kodumaa, kodumaa kaitse ja sõdurioskused. Loomulikult oli, nagu päris Kevadtormilgi, esindatud ka meditsiinipunkt. Seal sai igaüks proovida käe või jala sidumist, kuuldetoruga kuulamist ja veel palju muud. Kuna ükski vapper sõdurpoiss või -piiga ei pea kaua vastu ilma söömata, oli ka köögiblokk olemas, kust sai veidi kehakinnitust.
Taas sai kinnitust, et põnevat tegevust ei takista miski - ei paha tuju ega tuul ja vihm. Väsinud, kuid rõõmsad Kevadtormikesel osalejad said tänutäheks kaasa ka väikse meene ja šokolaadimedali. Kevadtormikest aitasid korraldada lisaks NKKle Kaitseliidu Viru-Nigula mehed ning Viru maleva KL vabatahtlik meditsiinipealik Kristjan. Oma panuse andsid ka kodutütred ja TOREkad Vasta koolist ja noorkotkad Kundast.
Erika Klein
Uue algatusena hakkasime 2019. aasta teises pooles planeerima meestekalendrit.
Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskonnal valmis 2020. aastal seinakalender, mille piltidele kutsuti 12 oma valla tublit ja aktiivset meest.
Mehed olid erinevatest valdkondadest, kuid kõik seotud mingil määral riigikaitsega. Kalendris oli mitmeid kaitseliitlasi, kes igapäevaelus töötavad eri valdkondades – politseis, EMOS, ehitusel või lausa välismaal. Oli kiirabi autojuht, noorkotkaste juhendaja, pääste, muusika ja spordi valdkonna inimesi, kes on Viru-Nigula vallas eeskujuks noortele ning vanematele. Kirsiks tordil jõudis kalendrisse mitmetel välismissioonidel käinud praegune põllumees.
Kalendrit müüdi lisaks Naiskodukaitse organisatsiooni sees ka vallarahvale.
Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskonnal valmis 2020. aastal seinakalender, mille piltidele kutsuti 12 oma valla tublit ja aktiivset meest.
Mehed olid erinevatest valdkondadest, kuid kõik seotud mingil määral riigikaitsega. Kalendris oli mitmeid kaitseliitlasi, kes igapäevaelus töötavad eri valdkondades – politseis, EMOS, ehitusel või lausa välismaal. Oli kiirabi autojuht, noorkotkaste juhendaja, pääste, muusika ja spordi valdkonna inimesi, kes on Viru-Nigula vallas eeskujuks noortele ning vanematele. Kirsiks tordil jõudis kalendrisse mitmetel välismissioonidel käinud praegune põllumees.
Kalendrit müüdi lisaks Naiskodukaitse organisatsiooni sees ka vallarahvale.
PALJU ÕNNE MEILE KÕIGILE!
17.05.2020
17. mail 2010 loodi Viru-Nigula jaoskond. Kõige suurem "süüdlane" oli selles Jaak, kuid ainult temast ei oleks piisanud.
Kaheksa vaprat naist: Marit, Ene, Liina, Pille, Kaja, Anu, Diana ja Erlin astusid naiskodukaitsesse, tegid 7. aprilli üldkoosolekul otsuse uue jaoskonna loomiseks ning 17. mail sai kõrgemalt poolt allkiri paberile paberile ning Viru-Nigula jaoskonna töö võis alata!
Tänaseks on meid kokku 21 tegevliiget ning 1 toetajaliige, ametikoht on olemas 15 liikmel.
Igaüks meist võiks võtta hetke ja mõelda, et "mis panuse mina naiskodukaitsesse andnud olen?" Ja lisaks andmisele olete kindlasti midagi ka vastu saanud!
Mitmed on osalenud paljudel koolitustel, mis tulevad kasuks ka tavaelus, leidnud endale sobiva ametikoha... teised alles otsivad oma kohta, kuid üks on kindel - toredaid kohtumisi ja tutvusi, põnevaid kogemusi ja teadmisi oleme saanud kõik! Leidke endast üles need toredad mälestused ning nautige neid jälle!
Soovin kõigile edu ja kordaminekuid nii naiskodukaitse tegevustes kui ka isiklikus elus.
Meie ajalugu ja ühe vahva video leiate ka lehelt http://virunigulakaitseliit.weebly.com/naiskodukaitse.html
Evely Press
Jaoskonna esinaine
17.05.2020
17. mail 2010 loodi Viru-Nigula jaoskond. Kõige suurem "süüdlane" oli selles Jaak, kuid ainult temast ei oleks piisanud.
Kaheksa vaprat naist: Marit, Ene, Liina, Pille, Kaja, Anu, Diana ja Erlin astusid naiskodukaitsesse, tegid 7. aprilli üldkoosolekul otsuse uue jaoskonna loomiseks ning 17. mail sai kõrgemalt poolt allkiri paberile paberile ning Viru-Nigula jaoskonna töö võis alata!
Tänaseks on meid kokku 21 tegevliiget ning 1 toetajaliige, ametikoht on olemas 15 liikmel.
Igaüks meist võiks võtta hetke ja mõelda, et "mis panuse mina naiskodukaitsesse andnud olen?" Ja lisaks andmisele olete kindlasti midagi ka vastu saanud!
Mitmed on osalenud paljudel koolitustel, mis tulevad kasuks ka tavaelus, leidnud endale sobiva ametikoha... teised alles otsivad oma kohta, kuid üks on kindel - toredaid kohtumisi ja tutvusi, põnevaid kogemusi ja teadmisi oleme saanud kõik! Leidke endast üles need toredad mälestused ning nautige neid jälle!
Soovin kõigile edu ja kordaminekuid nii naiskodukaitse tegevustes kui ka isiklikus elus.
Meie ajalugu ja ühe vahva video leiate ka lehelt http://virunigulakaitseliit.weebly.com/naiskodukaitse.html
Evely Press
Jaoskonna esinaine
Kaitseliit 100!
11. novembril 2018 tähistasime meiegi Viru-Nigulas Kaitseliidu suurjuubelit. Vabadussõja ausamba jalamile asetasime lilled ja süütasime mälestusküünlad. Koos rühma veteranidega jalutasime kohalikul kalmistul ja meenutasime lahkunud rühmakaaslasi. Igale neist jäi hingevalguseks küünlaleek. Oli mõnus, nagu oleksid nad alles koos meiega. Reedel istume koos pidulauda ja tõstame klaasi KL-i terviseks, laupäeval oleme rõõmsad koos sõpradega Viru maleva juubelipeol Haljalas. Väärikat juubelit tuleb meeldejäävalt tähistada! Jaak Lepik Fotod: Evely Press, Üllar Männik |
Maailmameistri mälestuseks juba X korda
Kaitseliidu Viru-Nigula rühmal on kujunenud ilusaks traditsiooniks kevadel Viru-Nigula kodukandipäevade raames pidada meeles endises Kalvi vallas Koila külas sündinud laskurit-maailmameistrit Gustav Lokotari. Laskevõistlus on ikka olnud osavõtjaterohke ja laskehuvi rõõmustavalt suur. Ka noored ja naised ei jää kõrvale. Tänavune võistlus oli juba X selles reas.
Rutjale kogunes 28. aprilli hommikul seitse neljaliikmelist võistkonda. Esindatud olid kaitseliitlased Viru-Nigulast ja Kalvist, kohalikud jahimehed, motoklubi Maholm ja Aasukalda Päästekomando. Kavas oli harjutus 3x10 lasku kolmest asendist. Võistluse viis läbi KL-i Viru Maleva instruktor Alger Nurk. Auhinnalaua eest olid hoolitsenud nii Kaitseliit kui Viru-Nigula Vallavalitsus ja sponsorid. Tasavägise jõuproovi võitis KL-i Viru-Nigula II võistkond koosseisus Andres Aarik, Hardi Lepik, Sven Moist ja Maarika Lepik (992 silma). Järgnesid KL-i Viru-Nigula I ja Viru-Nigula Jahtkonna I võistkond. Individuaalselt olid kolm parimat Peeter Tapner KL Kalvi rühmast (263 silma), Andres Aarik ja motomees Priit Normak. Parim naislaskur oli Maarika Lepik (244 silma). Võistluse käigus välja mängitud nn rühmaülema auhinna parima tulemuse eest harjutuses 10 lasku lamades võitis jahimees Guido Reimer 96 silmaga. Võistluse head taset näitab ka see, et KL-i kütijärgu tasemel tulemuse lasi välja 12 laskurit. Laskekuulsus Gustav Lokotar võitis Eesti Laskespordi kuldaegadel 1930-ndail 12 maailmameistri tiitlit, püstitas 7 maailmarekordit ning aitas võita Eestile laskemaailma ihaldatuima auhinna – Argentiina Karika. Järgmisel aastal möödub maestro sünnist 120 aastat. Jaak Lepik |
Fotod: Priit Normak
|
Viru naiskodukaitsjatel on uus esinaine
15. märtsil 2018 valiti Viru ringkonnakogus uus esinaine.
Endise esinaise, Inna Lälli 3-aastane ametiaeg oli täis saanud, mistõttu toimusid uued valimised. Uueks naiskodukaitse Viru ringkonna esinaiseks sai LEA MATUSORG.
Aseesinaisena jätkab LIINA LEPIK, kelle 3-aastane ametiaeg oli samuti täis saanud, kuid Liina valiti tagasi.
Palju õnne ning jõudu ja jaksu edaspidistes tegemistes!
Endise esinaise, Inna Lälli 3-aastane ametiaeg oli täis saanud, mistõttu toimusid uued valimised. Uueks naiskodukaitse Viru ringkonna esinaiseks sai LEA MATUSORG.
Aseesinaisena jätkab LIINA LEPIK, kelle 3-aastane ametiaeg oli samuti täis saanud, kuid Liina valiti tagasi.
Palju õnne ning jõudu ja jaksu edaspidistes tegemistes!
IX G. Lokotari nimeline mälestusvõistlus
28. aprillil 2017 toimus Rutja lasketiirus järjekordne Lokotari-nimeline mälestusvõistlus.
Tulemused on järgmised:
1. koht: Viru-Nigula KL: Jaak Lepik, Andres Lepik, Hardi Lepik, Sven Moist - 933 punkti
2. koht: Jahimehed I: Andrus Kivila, Guido Reimer, Aivar Matti, Olari Tauer - 924 punkti
3. koht: Kalvi KL: Anti Polluks, Peeter Tapner, Mati Strandmann, Kalmer Karask - 808 punkti
Parimaks noorlaskuriks osutus Rihard Õunapuu (115 punkti), parim naislaskur Anu Laidinen (209 punkti), parim lamades laskur Jaak Lepik (266 punkti).
28. aprillil 2017 toimus Rutja lasketiirus järjekordne Lokotari-nimeline mälestusvõistlus.
Tulemused on järgmised:
1. koht: Viru-Nigula KL: Jaak Lepik, Andres Lepik, Hardi Lepik, Sven Moist - 933 punkti
2. koht: Jahimehed I: Andrus Kivila, Guido Reimer, Aivar Matti, Olari Tauer - 924 punkti
3. koht: Kalvi KL: Anti Polluks, Peeter Tapner, Mati Strandmann, Kalmer Karask - 808 punkti
Parimaks noorlaskuriks osutus Rihard Õunapuu (115 punkti), parim naislaskur Anu Laidinen (209 punkti), parim lamades laskur Jaak Lepik (266 punkti).
VIII G. Lokotari mälestusvõistlus
Kaheteistkordse laskmise maailmameistri Gustav Lokotari kaheksandad mälestusvõistlused (22.10.2016) võitis Aleksei Osokin Viru Malevast ja Tallinna Maleva võistkond koosseisus Raul Erk, Ain Muru, Janis Aarne ja Elmet Orasson. Individuaalselt saavutasid Viru Maleva laskurid Sander Gutmann II ja Rain Sepping III koha. Võistkondades tuli teiseks Sakala Maleva võistkond ja kolmandaks Viru Maleva esindus.
Võistlus Sakala Maleva Väluste lasketiirus algas elektroonika põhjustatud väikese viivitusega, kuid sellega suurenes vaid võistluspinge. Tulejoonel oli 54 laskurit kümnest malevast, mis on senine osalusrekord ja korraldajate lootustes ka populaarsuse kasvu näitaja.
Malevasiseses võistluses osales kolm malevkondade esindust ja NKK tublimad laskurid. Võistluse võitis Kadrina üksikkompanii võistkond Tapa ja Rakvere malevkondade ees.
Heast sõdurisupist jõudu kogunud ning lõpurivistusel võitjatele antud erikujundusega diplomite ja auhindadega asusid laskurid koduteele lubadusega järgmisel aastal kindlasti jälle kohal olla.
Võistkondlik paremusjärjestus:
I Tallinna Malev 920 silma
II Sakala Malev 891 silma
III Viru Malev 884 silma
4. Pärnumaa Malev 880 silma
5. Alutaguse Malev 831 silma
6. Rapla Malev 786 silma
7. Jõgeva Malev 784 silma
8. Saaremaa Malev 733 silma
9. Tartu Malev 656 silma
10. Põlva Malev 579 silma
Viru Maleva sisene arvestus:
I Kadrina üksikkompanii 956 silma
II Tapa malevkond 873 silma
III Rakvere malevkond 699 silma
4. NKK 519 silma
Hannes Reinomägi
teavituspealik
Kaitseliitu ei sattuta!
Ühel neljapäeva õhtupoolikul enne Viru-Nigula Meeste lauluproovi käisime intervjueerimas Jaak Lepikut, kes rääkis meile kaitseliidust ning mida tähendab tema jaoks vabadus.
Millal ja kus olete sündinud?
Ma olen sündinud 1961. Kui ma sündisin, märgiti sünnitunnistusele sünnikohaks haigla, kus sünniti. Mina sündisin Kohtla-Järvel, aga elasin esimese eluaasta Orul, siis kolisid isa-ema tagasi Unukse külla.
Millised koolid olete lõpetanud? Mis eriala olete omandanud?
Ma olen lõpetanud Vasta 8-klassilise kooli 1977. aastal. Peale seda läksin Tihemetsa Tehnikumi põllumajanduse mehaniseerimist õppima, minust sai haritud mehaanik. Tihemetsa Tehnikumi lõpetasin 1981. aastal ja edasi õnnestus minna õppima Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse. Seal õppisin viis aastat. 1986. aastal lõpetasin põllumajandusinsenerina.
Kelleks Te lapsepõlves saada tahtsite?
Kui kolhoos lennukiga väetist külvas, siis ma tahtsin kindlasti lenduriks saada ja siis mulle meeldis veel muusika ning ma tahtsin pillimeheks saada. Mulle meeldis akordion.
Kuidas Te Kaitseliitu sattusite? Kui kaua Te olete Kaitseliidus olnud?
Kaitseliitu ei sattuta! Sinna minnakse südamesoovil. Astusin Kaitseliitu 25 aastat tagasi – 1990. aastal -, siis kui hakati Kaitseliitu taastama. Siis oli mul üks tubli sõber, kes oli seal juba ees ning polnud palju vaja: ainult tema soovitust ja olingi Kaitseliidu liige. Elasin siis Pärnumaal. Eelmisel suvel kutsuti meid, asutajaliikmeid Järvakanti kokku, see oli siis see koht, kus otsustati, et Kaitseliit tuleb taastada. Kõiki esimesi liikmeid, 1990. aastal, loetakse taastajaliikmeteks.
Millega Kaitseliit tegeleb?
Kaitseliit pakub huvitegevust, mis seondub riigikaitsega. Noortele näiteks pakub laagreid, õpetab metsaga toime tulema, et matkal ei juhtuks mingit õnnetust, ning iseendaga toime tulema, kas või ise endale toitu keetma. Relva käsitsemise oskust ja keerulisemaid asju, mis riigikaitsega seondub, kuidas kaitsta ennast ja oma kodu nii, et riik oleks ka kaitstud. See oligi see omaaegne idee, miks Kaitseliit loodi.
Mis ülesanne on Teil Kaitseliidus?
Mina olen rühmapealik. Kunagi sai Viru-Nigulasse rühm tehtud, siis arvati, et kui sa tegid ta, siis juhi ka.
Milline on Viru-Nigula kaitseliitlaste roll praegu ja millisena näete nende osalust Kaitseliidus tulevikus?
Omal ajal, kui kaitseliitu tegema hakkasime, oligi esimene soov oma kodukandi turvalisust parandada, sest siis oli nn üleminekuaeg, oli palju segadust ja võõrast rahvast. Riigikaitset tuli rohkem ja rohkem juurde ja praegu oleme n-ö Eesti Kaitseväe vabatahtlikud abilised, kes on nõus oma aega, tervist ning isiklikku raha panustama. Viru-Nigulas on ca` 30 kohalikku meesterahvast, kes siin selle asjaga tegelevad, peale selle ka väga tubli Naiskodukaitse. Noored kotkad on vist natuke tagasi tõmmanud, kuid kodutütred on Maire Kivimaa käe all väga aktiivsed. Tüdrukud on alati aktiivsemad olnud, sest kui me hakkasime poistega tegelema, tulid tüdrukud küsimusega „Aga meie? Aga meie? Me tahame ka!”. Väikses koolis pole mõtet mitut salka pidada, sellepärast tegime ühe rühma.
Kaitseliidu rühmas on meil erineva vanusega inimesed. Näiteks on meil väga noori kaitseliitlasi, kes praegu alles sõjaväes on, siis on ka selliseid vanapapisid. Ei ole võimalik, et nad kõike koos teevad. Eakamad on meil formeerijad, kes panevad sõdurid riidesse, kui on vaja õppusele minna. Siis on meil need, kes nagu rohkem õpivad sõjalist poolt, eliitvõitlejad, ja siis on valvekompanii.
Aitame üritusi turvata ning oleme ka päästekomando liikmed.
Milline on kaitseliitlase varustus?
Varustuses on kõige tähtsam korralikud riided ja jalanõud ning et sul oleks kõht täis. Et oleks olemas söök, jook ning söögisoendamise vahendid ning muuseas, kas te teate, et nüüd on olemas sellised toidupakid, mida murrad natuke ning toit läheb ise soojaks. Varustusse kuulub ka relvastus, laskemoon, sidevahendid, binokkel ning kindlasti kirjutamisvahend. Mis relvastus, seda ma ei saa teile öelda. On olemas üksikvõitlejavarustus, siis on jaovarustus (10 meest) ja rühmavarustus.
Miks võiks ja kuidas Kaitseliitu astuda?
Üks õige Eesti poiss või tüdruk peaks olema Kaitseliidu liige, sest see näitab, et mina olen eestlane ja ma tahan oma kodu kaitsta. Muidugi võiks ka sellepärast astuda, et siis leiab uusi tuttavaid.
Kaitseliitu saab astuda, kui võtad lahti Kaitseliidu kodulehe (www.kaitseliit.ee), seal on link „Astu kaitseliitu“, siis avanevad avalduse blanketid, prindid need välja, täidad ära ja paned pildi ka juurde ning käid arsti juures ka. Avaldus koos, võid selle staapi viia.
Kui olete pätti teinud (kohtu poolt karistatud) , siis Kaitseliitu ei saa.
Kuidas hindate tänapäeva noorte osalust vabariigi kaitses? Kuidas on noorte hoiakud aegade jooksul muutunud?
Kurvaks teeb natukene see, et lapsed istuvad nii palju arvutis. Sporti tuleks rohkem teha, viibida värskes õhus, siis on tervis hea ja sõjaväes kergem hakkama saada!
1990. aastatel hakkasime pihta väga noorte meestega (18-20 a), kes polnud sõjaväge veel läbinud või olid just-just läbinud. Kui minu rühmast 1/3 on endised noorkotkad, siis ma peaksin väga rahul olema sellega. Kui üle paari-kolme aasta üks-kaks noorkotkast terves malevas Kaitseliitu üle tuleb, see on vähe.
Arvan siiski, et soov kodumaad kaitsta on endiselt populaarne!
Mida tähendab Teie jaoks vabadus?
Vabadus tähendab minu jaoks seda, et ma saan ise otsustada ja teha asju, mille jaoks mul on piisavalt sissetulekut. Võimalus teenida seda sissetulekut ka selles mõttes, et kui ma tahan välismaal tööd teha, siis ma võin ka välismaale tööle minna.
Vabadust hakkad mõistma alles siis, kui vabadus sult ära võetakse.
Veebruaris saab Eesti Vabariik 98aastaseks. Mis Te talle soovite?
Mis ma talle soovin? Et ta saaks ka saja-aastaseks ja saja viiekümne aastaseks ning kahesaja-aastaseks. Ma sooviks, et meie riik ei saaks kunagi otsa.
Intervjuu viisid läbi Vasta Kooli 9. klassi õpilased Renate Johanson ja Hanna-Liina Mäitse
Intervjuu viidi läbi 11.02.2016; ilmus veebruarikuu Vasta Sõnumites
Ühel neljapäeva õhtupoolikul enne Viru-Nigula Meeste lauluproovi käisime intervjueerimas Jaak Lepikut, kes rääkis meile kaitseliidust ning mida tähendab tema jaoks vabadus.
Millal ja kus olete sündinud?
Ma olen sündinud 1961. Kui ma sündisin, märgiti sünnitunnistusele sünnikohaks haigla, kus sünniti. Mina sündisin Kohtla-Järvel, aga elasin esimese eluaasta Orul, siis kolisid isa-ema tagasi Unukse külla.
Millised koolid olete lõpetanud? Mis eriala olete omandanud?
Ma olen lõpetanud Vasta 8-klassilise kooli 1977. aastal. Peale seda läksin Tihemetsa Tehnikumi põllumajanduse mehaniseerimist õppima, minust sai haritud mehaanik. Tihemetsa Tehnikumi lõpetasin 1981. aastal ja edasi õnnestus minna õppima Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse. Seal õppisin viis aastat. 1986. aastal lõpetasin põllumajandusinsenerina.
Kelleks Te lapsepõlves saada tahtsite?
Kui kolhoos lennukiga väetist külvas, siis ma tahtsin kindlasti lenduriks saada ja siis mulle meeldis veel muusika ning ma tahtsin pillimeheks saada. Mulle meeldis akordion.
Kuidas Te Kaitseliitu sattusite? Kui kaua Te olete Kaitseliidus olnud?
Kaitseliitu ei sattuta! Sinna minnakse südamesoovil. Astusin Kaitseliitu 25 aastat tagasi – 1990. aastal -, siis kui hakati Kaitseliitu taastama. Siis oli mul üks tubli sõber, kes oli seal juba ees ning polnud palju vaja: ainult tema soovitust ja olingi Kaitseliidu liige. Elasin siis Pärnumaal. Eelmisel suvel kutsuti meid, asutajaliikmeid Järvakanti kokku, see oli siis see koht, kus otsustati, et Kaitseliit tuleb taastada. Kõiki esimesi liikmeid, 1990. aastal, loetakse taastajaliikmeteks.
Millega Kaitseliit tegeleb?
Kaitseliit pakub huvitegevust, mis seondub riigikaitsega. Noortele näiteks pakub laagreid, õpetab metsaga toime tulema, et matkal ei juhtuks mingit õnnetust, ning iseendaga toime tulema, kas või ise endale toitu keetma. Relva käsitsemise oskust ja keerulisemaid asju, mis riigikaitsega seondub, kuidas kaitsta ennast ja oma kodu nii, et riik oleks ka kaitstud. See oligi see omaaegne idee, miks Kaitseliit loodi.
Mis ülesanne on Teil Kaitseliidus?
Mina olen rühmapealik. Kunagi sai Viru-Nigulasse rühm tehtud, siis arvati, et kui sa tegid ta, siis juhi ka.
Milline on Viru-Nigula kaitseliitlaste roll praegu ja millisena näete nende osalust Kaitseliidus tulevikus?
Omal ajal, kui kaitseliitu tegema hakkasime, oligi esimene soov oma kodukandi turvalisust parandada, sest siis oli nn üleminekuaeg, oli palju segadust ja võõrast rahvast. Riigikaitset tuli rohkem ja rohkem juurde ja praegu oleme n-ö Eesti Kaitseväe vabatahtlikud abilised, kes on nõus oma aega, tervist ning isiklikku raha panustama. Viru-Nigulas on ca` 30 kohalikku meesterahvast, kes siin selle asjaga tegelevad, peale selle ka väga tubli Naiskodukaitse. Noored kotkad on vist natuke tagasi tõmmanud, kuid kodutütred on Maire Kivimaa käe all väga aktiivsed. Tüdrukud on alati aktiivsemad olnud, sest kui me hakkasime poistega tegelema, tulid tüdrukud küsimusega „Aga meie? Aga meie? Me tahame ka!”. Väikses koolis pole mõtet mitut salka pidada, sellepärast tegime ühe rühma.
Kaitseliidu rühmas on meil erineva vanusega inimesed. Näiteks on meil väga noori kaitseliitlasi, kes praegu alles sõjaväes on, siis on ka selliseid vanapapisid. Ei ole võimalik, et nad kõike koos teevad. Eakamad on meil formeerijad, kes panevad sõdurid riidesse, kui on vaja õppusele minna. Siis on meil need, kes nagu rohkem õpivad sõjalist poolt, eliitvõitlejad, ja siis on valvekompanii.
Aitame üritusi turvata ning oleme ka päästekomando liikmed.
Milline on kaitseliitlase varustus?
Varustuses on kõige tähtsam korralikud riided ja jalanõud ning et sul oleks kõht täis. Et oleks olemas söök, jook ning söögisoendamise vahendid ning muuseas, kas te teate, et nüüd on olemas sellised toidupakid, mida murrad natuke ning toit läheb ise soojaks. Varustusse kuulub ka relvastus, laskemoon, sidevahendid, binokkel ning kindlasti kirjutamisvahend. Mis relvastus, seda ma ei saa teile öelda. On olemas üksikvõitlejavarustus, siis on jaovarustus (10 meest) ja rühmavarustus.
Miks võiks ja kuidas Kaitseliitu astuda?
Üks õige Eesti poiss või tüdruk peaks olema Kaitseliidu liige, sest see näitab, et mina olen eestlane ja ma tahan oma kodu kaitsta. Muidugi võiks ka sellepärast astuda, et siis leiab uusi tuttavaid.
Kaitseliitu saab astuda, kui võtad lahti Kaitseliidu kodulehe (www.kaitseliit.ee), seal on link „Astu kaitseliitu“, siis avanevad avalduse blanketid, prindid need välja, täidad ära ja paned pildi ka juurde ning käid arsti juures ka. Avaldus koos, võid selle staapi viia.
Kui olete pätti teinud (kohtu poolt karistatud) , siis Kaitseliitu ei saa.
Kuidas hindate tänapäeva noorte osalust vabariigi kaitses? Kuidas on noorte hoiakud aegade jooksul muutunud?
Kurvaks teeb natukene see, et lapsed istuvad nii palju arvutis. Sporti tuleks rohkem teha, viibida värskes õhus, siis on tervis hea ja sõjaväes kergem hakkama saada!
1990. aastatel hakkasime pihta väga noorte meestega (18-20 a), kes polnud sõjaväge veel läbinud või olid just-just läbinud. Kui minu rühmast 1/3 on endised noorkotkad, siis ma peaksin väga rahul olema sellega. Kui üle paari-kolme aasta üks-kaks noorkotkast terves malevas Kaitseliitu üle tuleb, see on vähe.
Arvan siiski, et soov kodumaad kaitsta on endiselt populaarne!
Mida tähendab Teie jaoks vabadus?
Vabadus tähendab minu jaoks seda, et ma saan ise otsustada ja teha asju, mille jaoks mul on piisavalt sissetulekut. Võimalus teenida seda sissetulekut ka selles mõttes, et kui ma tahan välismaal tööd teha, siis ma võin ka välismaale tööle minna.
Vabadust hakkad mõistma alles siis, kui vabadus sult ära võetakse.
Veebruaris saab Eesti Vabariik 98aastaseks. Mis Te talle soovite?
Mis ma talle soovin? Et ta saaks ka saja-aastaseks ja saja viiekümne aastaseks ning kahesaja-aastaseks. Ma sooviks, et meie riik ei saaks kunagi otsa.
Intervjuu viisid läbi Vasta Kooli 9. klassi õpilased Renate Johanson ja Hanna-Liina Mäitse
Intervjuu viidi läbi 11.02.2016; ilmus veebruarikuu Vasta Sõnumites
Laskeharjutus ja vendade Tiilenite mälestusvõistlus
24.10.2015 toimus Rutjal laskeharjutus automaadist, püstolist ning käsigranaadi heitmine.
Samal päeval toimus ka juba traditsiooniks saanud vendade Tiilenite mälestusvõistlus, mis peeti harjutuses 3x10 lasku kolmest asendist individuaalselt parimale tulemusele. Võistluse arvestusse läksid Viru-Nigula kaitseliitlaste lasketulemused.
Vennad Edgar ja Helmut Tiilenid olid Viru-Nigula kandist pärit tuntud laskesportlased. Edgari poolt aastaid tagasi Kanadas võidetud karika pani kaitseliitlaste rõõmuks ringlema noorem vend Helmut. Tänaseks on mõlemad manalamehed.
TULEMUSED:
Samal päeval toimus ka juba traditsiooniks saanud vendade Tiilenite mälestusvõistlus, mis peeti harjutuses 3x10 lasku kolmest asendist individuaalselt parimale tulemusele. Võistluse arvestusse läksid Viru-Nigula kaitseliitlaste lasketulemused.
Vennad Edgar ja Helmut Tiilenid olid Viru-Nigula kandist pärit tuntud laskesportlased. Edgari poolt aastaid tagasi Kanadas võidetud karika pani kaitseliitlaste rõõmuks ringlema noorem vend Helmut. Tänaseks on mõlemad manalamehed.
TULEMUSED:
|
|
laskeharjutus_24.10.15_2.pdf | |
File Size: | 166 kb |
File Type: |
ÜLE-EESTILISED NKK ÜRITUSED 2015-2016
1. Välikoka kursuse e-õppe moodul - 01.02.-06.03.2016
2. Naiskodukaitse kultuuri erialagrupi õppepäev-võistlus - 13.02.2016 Järvamaal
3. Välikoka kursus - 18.03.- 20.03.2016 Kirna ÕK
4. Esmaabi instruktori kursus 1. nv - 18.03.- 20.03.2016 Kirna ÕK (peab olema läbitud instruktor).
5. EA instruktor 2 nv - 22.04.- 24.04.2016 - Kirna ÕK
6. Välikoka kursuse praktika - 1.08.- 6.08.2016 - Täpsustamisel
7. Naiskodukaitse mentori kursus - 1.09.- 31.12.2016 - Tallinn
8. Staabiassistendi baaskursus 1. nv - 1.09.- 18.09.2016 - Pärnu
9. Staabiassistendi baaskursus 2. nv - 14.10.- 16.10.2016 - Pärnu
10. Staabiassistentide täiendõpe - 5.11.- 6.11.2016 - Põlvamaa
11. Avalike suhete alased õppepäevad grupi juhile 11.11.- 13.11.2016 - Raplamaa
1. Välikoka kursuse e-õppe moodul - 01.02.-06.03.2016
2. Naiskodukaitse kultuuri erialagrupi õppepäev-võistlus - 13.02.2016 Järvamaal
3. Välikoka kursus - 18.03.- 20.03.2016 Kirna ÕK
4. Esmaabi instruktori kursus 1. nv - 18.03.- 20.03.2016 Kirna ÕK (peab olema läbitud instruktor).
5. EA instruktor 2 nv - 22.04.- 24.04.2016 - Kirna ÕK
6. Välikoka kursuse praktika - 1.08.- 6.08.2016 - Täpsustamisel
7. Naiskodukaitse mentori kursus - 1.09.- 31.12.2016 - Tallinn
8. Staabiassistendi baaskursus 1. nv - 1.09.- 18.09.2016 - Pärnu
9. Staabiassistendi baaskursus 2. nv - 14.10.- 16.10.2016 - Pärnu
10. Staabiassistentide täiendõpe - 5.11.- 6.11.2016 - Põlvamaa
11. Avalike suhete alased õppepäevad grupi juhile 11.11.- 13.11.2016 - Raplamaa
Peeter Pops võitis meeste arvestuses
maailmameistrite K. ja J. Vilbergide karikavõistluse lahingrelvast SKY laskmises.
18. juulil 2015 KL Tallinna Maleva Männiku lasketiirus toimunud Rapla Maleva organiseeritud laskevõistlusel tõi ka teise koha karika Viru Malevasse Andres Lepik. Kolmanda koha karika võitis korraldajatele Kalle Toomet. Viru Maleva võistleja Kalev Lepik oli viies ja ainuke naisvõistleja Maarika Kivi NKK Viru Ringkonnast saavutas üheksanda koha.
Seenioride arvestuses viisid külalisvõistlejad kolm võidukarikat ja ka neljanda koha Soome Vabariiki. Alles viies koht kuulus Sander Gutmann`ile Viru Malevast ja edasi juba korraldajate laskurite tulemused. Lastud harjutuse 30 lasku lamades parima tulemuse saavutas seenioride võitja Pentti Ukkonen 248 silmaga. See jättis meeste arvestuse võitja tulemuse absoluutarvestuses alles seitsmendaks ning see annab tunnistust põhjanaabrite kvaliteetsetest ja hästi hooldatud relvadest. Võistluse peakohtunik Endel Kaasiku luges ürituse kordaläinuks ning nentis osalejate suurt rahulolu SKY vintpüssidest laskmise viljelemisest. Oli ju eesmärgiks aktiviseerida laskealast tegevust Kaitseliidu malevates ja elavdada omavahelisi sidemeid, stimuleerida laskemeisterlikkuse arendamist täpsuslaskurite ja snaiprite ettevalmistamiseks ning austada endiseid maailmameistreid ja avaldada tunnustust nende saavutustele. Veidi muret tundis E. Kaasiku kohalike malevlaste tagasihoidliku osalemise üle võistlusest, kuigi SKY vintpüsse peaks olema igas malevas. Peeter Pops avaldas tänu ladusa võistluse korralduse eest ning ei jätnud märkimata soomlaste relvade kõrgeid tulemusi. Traditsiooniline võistlus maailmameistrite Kristjan ja Johannes Vilbergide suurte tegude ja ning isade ja isaisadele kuulsust ja lahinguvõite toonud SKY vintpüsside tunnustamiseks on kindlalt Kaitseliidu laskevõistluste nimistus populaarne.
Hannes Reinomägi
Viru Maleva teavituspealik
21.07.2015
(Foto võitjatest esilehel)
maailmameistrite K. ja J. Vilbergide karikavõistluse lahingrelvast SKY laskmises.
18. juulil 2015 KL Tallinna Maleva Männiku lasketiirus toimunud Rapla Maleva organiseeritud laskevõistlusel tõi ka teise koha karika Viru Malevasse Andres Lepik. Kolmanda koha karika võitis korraldajatele Kalle Toomet. Viru Maleva võistleja Kalev Lepik oli viies ja ainuke naisvõistleja Maarika Kivi NKK Viru Ringkonnast saavutas üheksanda koha.
Seenioride arvestuses viisid külalisvõistlejad kolm võidukarikat ja ka neljanda koha Soome Vabariiki. Alles viies koht kuulus Sander Gutmann`ile Viru Malevast ja edasi juba korraldajate laskurite tulemused. Lastud harjutuse 30 lasku lamades parima tulemuse saavutas seenioride võitja Pentti Ukkonen 248 silmaga. See jättis meeste arvestuse võitja tulemuse absoluutarvestuses alles seitsmendaks ning see annab tunnistust põhjanaabrite kvaliteetsetest ja hästi hooldatud relvadest. Võistluse peakohtunik Endel Kaasiku luges ürituse kordaläinuks ning nentis osalejate suurt rahulolu SKY vintpüssidest laskmise viljelemisest. Oli ju eesmärgiks aktiviseerida laskealast tegevust Kaitseliidu malevates ja elavdada omavahelisi sidemeid, stimuleerida laskemeisterlikkuse arendamist täpsuslaskurite ja snaiprite ettevalmistamiseks ning austada endiseid maailmameistreid ja avaldada tunnustust nende saavutustele. Veidi muret tundis E. Kaasiku kohalike malevlaste tagasihoidliku osalemise üle võistlusest, kuigi SKY vintpüsse peaks olema igas malevas. Peeter Pops avaldas tänu ladusa võistluse korralduse eest ning ei jätnud märkimata soomlaste relvade kõrgeid tulemusi. Traditsiooniline võistlus maailmameistrite Kristjan ja Johannes Vilbergide suurte tegude ja ning isade ja isaisadele kuulsust ja lahinguvõite toonud SKY vintpüsside tunnustamiseks on kindlalt Kaitseliidu laskevõistluste nimistus populaarne.
Hannes Reinomägi
Viru Maleva teavituspealik
21.07.2015
(Foto võitjatest esilehel)
2015-07-18-vilbergide-sky.xlsx | |
File Size: | 11 kb |
File Type: | xlsx |
28. juunil käis Viru-Nigula võistkond Alutaguse maleva Lüganuse malevkonna G. Lokotari mälestusvõistlusel, kus kuue võistkonna seas saavutati III koht.
Võistlus toimus Avinurmes. Meie võistkonda kuulusid Andres, Kalev ja Hardi Lepikud ning Hendrik Peek ja Heino Kärdi (külalisena).
Võistlus toimus Avinurmes. Meie võistkonda kuulusid Andres, Kalev ja Hardi Lepikud ning Hendrik Peek ja Heino Kärdi (külalisena).
g.lokotari_protokoll_2015.xls | |
File Size: | 34 kb |
File Type: | xls |
06. juunil 2015 toimus Tallinnas Männiku tiirus Kaitseliidu 2015. aasta karikavõistlus laskmises Eesti Laskurliidu karikale.
Viru malev oli esindatud kahe võistkonnaga, kelle seas ka meie enda laskurid Liina ja Jaak Lepik.
TULEMUSED:
Viru malev oli esindatud kahe võistkonnaga, kelle seas ka meie enda laskurid Liina ja Jaak Lepik.
TULEMUSED:
kaitseliidu-kv_2015,_06.juuni.xls | |
File Size: | 107 kb |
File Type: | xls |
Kuuskümmend kaitseliitlast
võistles Viru Maleva meistrivõistlustel
neljas harjutuses kaheksa medalikomplekti pärast
30. mail toimus Rutja lasketiirus väga pingeline võistlus nelja nimetuse pärast „Viru Maleva meister 2015“.
Kõige populaarsemateks aladeks osutusid laskmine teenistuspüstolist ja 10 lasku lamades AK4-st. Siin avaldus ka osalejate tegelik arv - 35 kütiklassi omavat ja 26 laskurklassiga või veel klassita kaitseliitlast.
Viru Maleva meistri nimetused omandasid esikütid Aleksei Osokin teenistuspüstolist ja 10 lasku lamades 100m harjutustes, Sander Gutmann harjutuses 3x10 lasku ning Kaido Metus 10 lasku lamades 300 m harjutuses. Laskurite omavahelise jõuproovi võitsid Andrus Kivila teenistuspüstolist laskmises, Kristjan Saaremets 10 lasku lamades 100m harjutuses, Elvis Mihhailov 3x10 harjutuses ja Etko Vahenõmm 300m harjutuses. Kõik parimad täitsid ka kütiklassi normi.
Võistkondlikult saavutas parima rühma karika Vohnja rühm 1671 silmaga. Teiseks jäi Tapa rühm 1615 silmaga ning kolmandaks Viru-Nigula rühm 1583 silmaga. Kokku osales protokolli põhiselt üksteist rühma.
Kohtunike kogu töö kindlustas Peeter Popsi hea eeltöö ning IT-meeste Meelis Kase ja Vahur Saaremetsa panus. Kõik medalid leidsid võistluse lõpus omanikud. Tänusõnad ka Aleksei Osokinile ja Olev Lipule kogu püstoliharjutuse läbiviimise eest kahekesi ning Jaak, Andres ja Liina Lepikule ja kogu Viru-Nigula rühma kaitseliitlastele aktiivse abi eest püssiharjutustes sujuva töö kindlustamisel.
Hannes Reinomägi
KL-i Viru maleva teavituspealik
01.06.2015
võistles Viru Maleva meistrivõistlustel
neljas harjutuses kaheksa medalikomplekti pärast
30. mail toimus Rutja lasketiirus väga pingeline võistlus nelja nimetuse pärast „Viru Maleva meister 2015“.
Kõige populaarsemateks aladeks osutusid laskmine teenistuspüstolist ja 10 lasku lamades AK4-st. Siin avaldus ka osalejate tegelik arv - 35 kütiklassi omavat ja 26 laskurklassiga või veel klassita kaitseliitlast.
Viru Maleva meistri nimetused omandasid esikütid Aleksei Osokin teenistuspüstolist ja 10 lasku lamades 100m harjutustes, Sander Gutmann harjutuses 3x10 lasku ning Kaido Metus 10 lasku lamades 300 m harjutuses. Laskurite omavahelise jõuproovi võitsid Andrus Kivila teenistuspüstolist laskmises, Kristjan Saaremets 10 lasku lamades 100m harjutuses, Elvis Mihhailov 3x10 harjutuses ja Etko Vahenõmm 300m harjutuses. Kõik parimad täitsid ka kütiklassi normi.
Võistkondlikult saavutas parima rühma karika Vohnja rühm 1671 silmaga. Teiseks jäi Tapa rühm 1615 silmaga ning kolmandaks Viru-Nigula rühm 1583 silmaga. Kokku osales protokolli põhiselt üksteist rühma.
Kohtunike kogu töö kindlustas Peeter Popsi hea eeltöö ning IT-meeste Meelis Kase ja Vahur Saaremetsa panus. Kõik medalid leidsid võistluse lõpus omanikud. Tänusõnad ka Aleksei Osokinile ja Olev Lipule kogu püstoliharjutuse läbiviimise eest kahekesi ning Jaak, Andres ja Liina Lepikule ja kogu Viru-Nigula rühma kaitseliitlastele aktiivse abi eest püssiharjutustes sujuva töö kindlustamisel.
Hannes Reinomägi
KL-i Viru maleva teavituspealik
01.06.2015
PALJU ÕNNE VIRU-NIGULA MEESTELE 3.KOHA PUHUL!
kl_mv_2015.pdf | |
File Size: | 365 kb |
File Type: |
25. aprillil 2015 toimus Rutjal järjekordne G. Lokotari laskevõistlus - 7. laskevõistlus.
PROTOKOLL:
PROTOKOLL:
lokotari_7._v6istluse_protokoll_25.04.2015.xls | |
File Size: | 99 kb |
File Type: | xls |
Maailmameister Gustav Lokotar
115
Tänavu 12. oktoobril möödub Virumaa laskekuulsuse Gustav Lokotari sünnist 115 aastat. Ta on pärit Viru-Nigula (e. Kalvi) vallast Koila külast. Eesti laskespordi kuldaegadel 1930-ndatel tuli ta 12 korral maailmameistriks, püstitas 7 maailmarekordit, aitas võita Eestile maailmakuulsa Argentiina karika (laskespordi ihaldatuim rändauhind).
Viru-Nigula Jahtkond ja Kaitseliidu Viru-Nigula rühm koostöös Viru-Nigula vallavalitsusega on otsustanud kodukandi läbi aegade kuulsaima sportlase mälestuse jäädvustada mälestuskivi paigaldamisega Viru-Nigula spordihoone esisel platsil. Kivi on välja valitud meistri koduväljadelt Koila külast ja kivi ehitakse mälestustahvliga.
Mälestuskivi avamine leiab aset 11.oktoobril algusega kell 11.00 Viru-Nigula spordihoone esisel platsil. Pidulik vastuvõtt-kontsert jätkub kell 12.00 Vasta Koolis, kuhu on oodatud kutsetega külalised.
Täname toetuse ja abi eest!
Viru-Nigula Jahtkond
Kaitseliidu Viru-Nigula rühm
Viru-Nigula Vallavalitsus
115
Tänavu 12. oktoobril möödub Virumaa laskekuulsuse Gustav Lokotari sünnist 115 aastat. Ta on pärit Viru-Nigula (e. Kalvi) vallast Koila külast. Eesti laskespordi kuldaegadel 1930-ndatel tuli ta 12 korral maailmameistriks, püstitas 7 maailmarekordit, aitas võita Eestile maailmakuulsa Argentiina karika (laskespordi ihaldatuim rändauhind).
Viru-Nigula Jahtkond ja Kaitseliidu Viru-Nigula rühm koostöös Viru-Nigula vallavalitsusega on otsustanud kodukandi läbi aegade kuulsaima sportlase mälestuse jäädvustada mälestuskivi paigaldamisega Viru-Nigula spordihoone esisel platsil. Kivi on välja valitud meistri koduväljadelt Koila külast ja kivi ehitakse mälestustahvliga.
Mälestuskivi avamine leiab aset 11.oktoobril algusega kell 11.00 Viru-Nigula spordihoone esisel platsil. Pidulik vastuvõtt-kontsert jätkub kell 12.00 Vasta Koolis, kuhu on oodatud kutsetega külalised.
Täname toetuse ja abi eest!
Viru-Nigula Jahtkond
Kaitseliidu Viru-Nigula rühm
Viru-Nigula Vallavalitsus
GUSTAV LOKOTARI VI MÄLESTUSVÕISTLUS
26. aprillil sai Rutja lasketiirus taas püssi kõmmutada - toimus Viru-Nigula vallast pärit laskekuulsuse, maailmameistri Gustav Lokotari 115. sünniaastapäeva väärikas tähistamine koduvallas.
Osalema olid kutsutud Viru-Nigula vallas tegutsevad
1) Viru-Nigula jahtkond;
2) Viru-Nigula Spordiklubi;
3) Vasta Kooli noorkotkad ja kodutütred;
4) KL Alutaguse maleva Kalvi rühm;
5) NKK Viru-Nigula jaoskond;
6) motoklubi Maholm;
7) valla MTÜ-d ja külaseltsid.
Osaleda võisid 4-liikmelised võistkonnad.
PROTOKOLL↓
26. aprillil sai Rutja lasketiirus taas püssi kõmmutada - toimus Viru-Nigula vallast pärit laskekuulsuse, maailmameistri Gustav Lokotari 115. sünniaastapäeva väärikas tähistamine koduvallas.
Osalema olid kutsutud Viru-Nigula vallas tegutsevad
1) Viru-Nigula jahtkond;
2) Viru-Nigula Spordiklubi;
3) Vasta Kooli noorkotkad ja kodutütred;
4) KL Alutaguse maleva Kalvi rühm;
5) NKK Viru-Nigula jaoskond;
6) motoklubi Maholm;
7) valla MTÜ-d ja külaseltsid.
Osaleda võisid 4-liikmelised võistkonnad.
PROTOKOLL↓
g._l._protokoll_2014.xlsx | |
File Size: | 12 kb |
File Type: | xlsx |
LÄÄNE-VIRUMAA
MEISTRIVÕISTLUSED 2013
ÕHKRELVADEST
LASKMISES
Võistlused toimusid 13.-14. detsembril 2013.a Kadrina Spordihoones.
TULEMUSED ↓ PALJU ÕNNE, Kätlin ja Renate - esimesed medalid on kätte võidetud! :)
Võistlused toimusid 13.-14. detsembril 2013.a Kadrina Spordihoones.
TULEMUSED ↓ PALJU ÕNNE, Kätlin ja Renate - esimesed medalid on kätte võidetud! :)
|
Vandesõnad linnamäel
Jõulueelse õhtu hämarus, lumesadu … Üleval mäe otsas vuhiseb tuul, kunagi käinud Monika väike ulakas õde, kes kõrvu ja ninasid näpistab …
Karmi sõjamäe otsa viib järsk rada, täna pisut lumine ja libe, valgustatud küünalde ja tõrvikutega. Vallide varjus – linnuse õuel - lõõmab tulealusel kaunis lõke, soe ja kutsuv, meelitab tõstma kätt tema tervituseks. Kõlaritest kaiguvad reipad sõdurilaulud. Valgustatud riviplatsile marsivad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, andmaks truudusevannet Isamaale ja Kaitseliidule, Viru malevale. Siin, Padaorus, iidsel Pada linnamäel on täna rahvarohke.
Sirgetesse ridadesse kohendub 69 verivärsket malevlast: „… tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausasti Kaitseliidu põhimõtete järgi …“. Need pole lihtsalt sõnad, see on kaitseliitlase pidulik vandetõotus, antud siin, iidsel sõjamäel, Eesti vabadust kaitsnud ammuste malevate, vabadussõdurite ja leegionäride mälestuste autähisel. Legend räägib, et lahingutes langenud sõdalased maeti siiasamasse linnuseõuele, et nad saaksid kui üks mees tõusta võitlusse, kui kallist kodupinda on taas tallamas vaenuvägi – tõusta koos meiega kui üks Viru malev!
Jaak Lepik
PS! Viru kaitseliitlaste vandeandmine toimus 15. detsembril k.a-l Pada linnamäel.
Jõulueelse õhtu hämarus, lumesadu … Üleval mäe otsas vuhiseb tuul, kunagi käinud Monika väike ulakas õde, kes kõrvu ja ninasid näpistab …
Karmi sõjamäe otsa viib järsk rada, täna pisut lumine ja libe, valgustatud küünalde ja tõrvikutega. Vallide varjus – linnuse õuel - lõõmab tulealusel kaunis lõke, soe ja kutsuv, meelitab tõstma kätt tema tervituseks. Kõlaritest kaiguvad reipad sõdurilaulud. Valgustatud riviplatsile marsivad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, andmaks truudusevannet Isamaale ja Kaitseliidule, Viru malevale. Siin, Padaorus, iidsel Pada linnamäel on täna rahvarohke.
Sirgetesse ridadesse kohendub 69 verivärsket malevlast: „… tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausasti Kaitseliidu põhimõtete järgi …“. Need pole lihtsalt sõnad, see on kaitseliitlase pidulik vandetõotus, antud siin, iidsel sõjamäel, Eesti vabadust kaitsnud ammuste malevate, vabadussõdurite ja leegionäride mälestuste autähisel. Legend räägib, et lahingutes langenud sõdalased maeti siiasamasse linnuseõuele, et nad saaksid kui üks mees tõusta võitlusse, kui kallist kodupinda on taas tallamas vaenuvägi – tõusta koos meiega kui üks Viru malev!
Jaak Lepik
PS! Viru kaitseliitlaste vandeandmine toimus 15. detsembril k.a-l Pada linnamäel.
TIILENITE mälestusvõistlus
16.11 Rutjal toimunud laskeharjutuse käigus pidasid meie rühmade laskehuvilised maha traditsioonilise vendade Tiilenite laskevõistluse. Võistlus peetakse harjutuses 3x10 lasku kolmest asendist individuaalselt parimale tulemusele. Teist aastat järjest oli võidukas Andres Aarik, talle järgnesid Priit Normak ja Urmas Luik (tulemused all protokollis). Välja mängiti ka rühmaülema karikas (parim tulemus 10 lasku lamades) ja selle viis kaasa Andres Lepik. Kokku osales 18 laskurit. Vennad Edgar ja Helmut Tiilenid olid Viru-Nigula kandist pärit tuntud laskesportlased. Edgari poolt aastaid tagasi Kanadas võidetud karika pani kaitseliitlaste rõõmuks ringlema noorem vend Helmut. Tänaseks on mõlemad manalamehed. Protokoll ↓ |
Orienteerumine - tervislik, emotsionaalne ja arendav
Viru-Nigula vald asub suurtest spordikeskustest kaugel. Siin on popid alad need, mida saab harrastada spordisaalis ja jalgpalliväljakul. Uusi võimalusi pakub nüüd ka vastne mänguväljak ja kergliiklustee. Liikumisharrastajad võivad kasutada mistahes teid ja radu, et saada sõõm värsket õhku ja tõsta toonust.
Kuid on üks spordiala, mida siin veel vähe harrastatakse, nimelt orienteerumine, üks emotsionaalsemaid ja tervislikumaid alasid üldse. Lisaks sportliku vormi tugevdamisele annab see paraja koormuse ka ajudele ja lülitab inimese täielikult välja argimuredest.
Kes ei oleks kuulnud raadiost kaasakiskuvat orienteerumispäevakute reklaami, mida saadab linnulaul: kas oled tundnud, kuidas lõhnab männikäbi, kui pehme on sammal ja muud ahvatlevat? Et neid rõõme kogeda ja osaleda igamehe orienteerumispäevakul, tuleb vaid klikata www.paevakud.ee ja kogu info on kohal. Lääne-Virumaal korraldatakse suve kestel 15 orienteerumispäevakut. Need toimuvad maakonna erinevates paikades. Igal osalejal on võimalus valida endale jõukohane rada ja läbida see kaardi järgi. Aeg fikseeritakse elektrooniliselt ja tulemus läheb kirja vastavasse võistlusklassi. 15st päevakust läheb arvesse 8 paremat tulemust, mille põhjal kujuneb hooaja lõpuks üldjärjestus.
Heameel on nentida, et ligi 9 aastat tagasi külvatud seeme on hakanud vilja kandma ning Hariduse Seltsi poolt projekti rahadega soetatud SI pulgad (elektroonilise ajamõõtmise vahendid) on leidnud kasulikku rakendust. Tol ajal orienteerumisega tutvust teinud noortest on vähemalt kolm orienteerumisele oma sõrme andnud ning loodetavasti ei loobu sellest niipea.
Viimasel paaril suvel on Viru-Nigulast hakanud päevakuid külastama juba nii palju huvilisi, et vahel on välja sõidetud koguni 4 autoga. Eestvedajateks on siin olnud naikodukaitse naised, kes oma autodega noori metsa on sõidutanud. Käesoleva hooaja lõpuks kogunes mõnel osaluskordi nii palju, et üldarvestuses ka tulemus kirja saadi. Kokku käis kolmapäevakutel meie vallast 35 inimest, kes startisid ühtekokku 159 korral, sealhulgas 9 tüdrukut 21 korda, 17 poissi said kamba peale kirja 73 starti.
Agaramad kotkad olid Remi-Reivo Jakobson 12 ja Germo Mäitse 10, Reimo Luhaste 7 ja Janari Mäekivi 6 korda. Kodutütardest käisid metsarõõmu nautimas 5 korda Renate Johanson ja Hanna-Liina Mäitse. Kaitseliidust oli regulaarne osaleja Andres Lepik (13), naiskodukaitsest Anu Laidinen (12) ja Riive Raam (8) koos allakirjutanuga (14). Lastevanematest on lisaks Heidi Johansonile (7), kes seikles metsas juba eelmisel suvel, ala vastu huvi hakanud tundma ka Egle Mäitse.
Päevakute külastuskordade arvult äratas Viru-Nigula Spordiklubi nime all startinud seltskond sel hooajal tähelepanu pikkade traditsioonidega orienteerumisklubide kõrval. Võib öelda, et iga viies nimi oli Viru-Nigulast. Osaluskordade üldarvuga jäädi neile küll alla, aga teist nii suurearvulist organisatsiooni päevakuil esindatud ei olnud.
Oma rajaklassi kokkuvõttes saavutasid Anu, Andres ja Ene kõik auhinnalised II kohad.
Harjutamise järel esinesid Viru maleva noorkotkaste laskeorienteerumise võistlusel tublilt Remi-Reivo ja Avo-Karlis, kes mõlemad said oma vanusegrupis II koha ning esindasid malevat ka vabariiklikul laskeorienteerumisvõistlusel.
Kui möödunud hooaja lõpus pakkusime kooliõpilastele kehalise kasvatuse tundides võimalust kohalikus metsas veidi alaga tutvust teha, oli meil kasutada vaid maa-ameti kodulehelt välja trükitud kaart. Sel aastal tellis Viru-Nigula Hariduse Selts korraliku orienteerumiskaardi mõõdus 1:10000 Padaoru maastikukaitseala kohta. Esimesed treeningud on juba peetud. Jääb vaid loota, et seiklushuvilisi lisandub.
Orienteerumise ainsaks miinuseks on see, et võistlusmaastikud asuvad kaugel ja sinna jõudmiseks tuleb päris suur raha välja käia. Suur tänu kaitseliidule, kes on leidnud võimaluse toetada noorte orienteerumisalast väljaõpet sõidukulude kompenseerimisega. Kui muidu esineb tänapäeval paljudes kohtades raha tuulde loopimist, siis selle tegevuse juures on iga kulutatud sent 100% täie ette antud. Need kogemused, mida noored iseseisval kaardilugemisel ja ka meeskonnatöös metsas saavad, tasuvad end hiljem kuhjaga tagasi.
Järgmisel hooajal toimub ka üks kolmapäevakutest 30. aprillil meie kodumaastikul - Padaorus. Kaardiga eelnevast tutvumisest oleks kohalikel orienteerujatel kindlasti palju tuge. Iseseisvaks metsas käimiseks ja enesearendamiseks võib kaarti kasutada igaüks, kes soovib. Küsida Viru-Nigula Hariduse Seltsist, tel 53305730.
Põnevaid rajaleidmisi nii kodu- kui võõras metsas järgmisel hooajal!
Ene Ehrenpreis
Viru-Nigula vald asub suurtest spordikeskustest kaugel. Siin on popid alad need, mida saab harrastada spordisaalis ja jalgpalliväljakul. Uusi võimalusi pakub nüüd ka vastne mänguväljak ja kergliiklustee. Liikumisharrastajad võivad kasutada mistahes teid ja radu, et saada sõõm värsket õhku ja tõsta toonust.
Kuid on üks spordiala, mida siin veel vähe harrastatakse, nimelt orienteerumine, üks emotsionaalsemaid ja tervislikumaid alasid üldse. Lisaks sportliku vormi tugevdamisele annab see paraja koormuse ka ajudele ja lülitab inimese täielikult välja argimuredest.
Kes ei oleks kuulnud raadiost kaasakiskuvat orienteerumispäevakute reklaami, mida saadab linnulaul: kas oled tundnud, kuidas lõhnab männikäbi, kui pehme on sammal ja muud ahvatlevat? Et neid rõõme kogeda ja osaleda igamehe orienteerumispäevakul, tuleb vaid klikata www.paevakud.ee ja kogu info on kohal. Lääne-Virumaal korraldatakse suve kestel 15 orienteerumispäevakut. Need toimuvad maakonna erinevates paikades. Igal osalejal on võimalus valida endale jõukohane rada ja läbida see kaardi järgi. Aeg fikseeritakse elektrooniliselt ja tulemus läheb kirja vastavasse võistlusklassi. 15st päevakust läheb arvesse 8 paremat tulemust, mille põhjal kujuneb hooaja lõpuks üldjärjestus.
Heameel on nentida, et ligi 9 aastat tagasi külvatud seeme on hakanud vilja kandma ning Hariduse Seltsi poolt projekti rahadega soetatud SI pulgad (elektroonilise ajamõõtmise vahendid) on leidnud kasulikku rakendust. Tol ajal orienteerumisega tutvust teinud noortest on vähemalt kolm orienteerumisele oma sõrme andnud ning loodetavasti ei loobu sellest niipea.
Viimasel paaril suvel on Viru-Nigulast hakanud päevakuid külastama juba nii palju huvilisi, et vahel on välja sõidetud koguni 4 autoga. Eestvedajateks on siin olnud naikodukaitse naised, kes oma autodega noori metsa on sõidutanud. Käesoleva hooaja lõpuks kogunes mõnel osaluskordi nii palju, et üldarvestuses ka tulemus kirja saadi. Kokku käis kolmapäevakutel meie vallast 35 inimest, kes startisid ühtekokku 159 korral, sealhulgas 9 tüdrukut 21 korda, 17 poissi said kamba peale kirja 73 starti.
Agaramad kotkad olid Remi-Reivo Jakobson 12 ja Germo Mäitse 10, Reimo Luhaste 7 ja Janari Mäekivi 6 korda. Kodutütardest käisid metsarõõmu nautimas 5 korda Renate Johanson ja Hanna-Liina Mäitse. Kaitseliidust oli regulaarne osaleja Andres Lepik (13), naiskodukaitsest Anu Laidinen (12) ja Riive Raam (8) koos allakirjutanuga (14). Lastevanematest on lisaks Heidi Johansonile (7), kes seikles metsas juba eelmisel suvel, ala vastu huvi hakanud tundma ka Egle Mäitse.
Päevakute külastuskordade arvult äratas Viru-Nigula Spordiklubi nime all startinud seltskond sel hooajal tähelepanu pikkade traditsioonidega orienteerumisklubide kõrval. Võib öelda, et iga viies nimi oli Viru-Nigulast. Osaluskordade üldarvuga jäädi neile küll alla, aga teist nii suurearvulist organisatsiooni päevakuil esindatud ei olnud.
Oma rajaklassi kokkuvõttes saavutasid Anu, Andres ja Ene kõik auhinnalised II kohad.
Harjutamise järel esinesid Viru maleva noorkotkaste laskeorienteerumise võistlusel tublilt Remi-Reivo ja Avo-Karlis, kes mõlemad said oma vanusegrupis II koha ning esindasid malevat ka vabariiklikul laskeorienteerumisvõistlusel.
Kui möödunud hooaja lõpus pakkusime kooliõpilastele kehalise kasvatuse tundides võimalust kohalikus metsas veidi alaga tutvust teha, oli meil kasutada vaid maa-ameti kodulehelt välja trükitud kaart. Sel aastal tellis Viru-Nigula Hariduse Selts korraliku orienteerumiskaardi mõõdus 1:10000 Padaoru maastikukaitseala kohta. Esimesed treeningud on juba peetud. Jääb vaid loota, et seiklushuvilisi lisandub.
Orienteerumise ainsaks miinuseks on see, et võistlusmaastikud asuvad kaugel ja sinna jõudmiseks tuleb päris suur raha välja käia. Suur tänu kaitseliidule, kes on leidnud võimaluse toetada noorte orienteerumisalast väljaõpet sõidukulude kompenseerimisega. Kui muidu esineb tänapäeval paljudes kohtades raha tuulde loopimist, siis selle tegevuse juures on iga kulutatud sent 100% täie ette antud. Need kogemused, mida noored iseseisval kaardilugemisel ja ka meeskonnatöös metsas saavad, tasuvad end hiljem kuhjaga tagasi.
Järgmisel hooajal toimub ka üks kolmapäevakutest 30. aprillil meie kodumaastikul - Padaorus. Kaardiga eelnevast tutvumisest oleks kohalikel orienteerujatel kindlasti palju tuge. Iseseisvaks metsas käimiseks ja enesearendamiseks võib kaarti kasutada igaüks, kes soovib. Küsida Viru-Nigula Hariduse Seltsist, tel 53305730.
Põnevaid rajaleidmisi nii kodu- kui võõras metsas järgmisel hooajal!
Ene Ehrenpreis
Läksime, lasksime, võitsime!
Nädal enne jaanipäeva on KL Alutaguse maleva Lüganuse kompaniil tavaks saanud pidada meeles laskekuulsust Gustav Lokotari mälestusvõistlusega.
Traditsioon sai alguse 2007. aastal, kui Kiviõli mees Andrus Lokotar pani oma vanaonu mälestuseks ringlema rändkarika. Head naabrimehed on ka meid kui Ilmameistri kodukandi kaitseliitlasi kutsunud võistlusest osa võtma. Tänavu õnnestus meil see jõukatsumine ära võita Lüganuse kompanii juhtkonna ja Maidla rühma ees. Tublile tulemusele panid aluse Andres Aarik, Raul Järvi, Jaak Lepik, Raivo Ruberg ja Hendrik Peek.
Jaak Lepik
Viru Maleva karikavõistlused laskmises
Laupäeval, 25. mai ilusal kevadisel hommikul alustasid Viru Maleva laskurid Rutja lasketiirus maleva meistrite selgitamist lahingrelvadest laskmises. Kõik kohale tulnud kaitseliitlased said osaleda vastavalt oma oskustele ning anda panus ka rühmadevahelise karikavõitja selgitamiseks.
Võistlus algas laskmisega sõjapüstolist USP ning maleva meistriks 2013 sai Aleksei Osokin Kadrina rühmast. Laskurite arvestuses võitis selles harjutuses Arno Larionov Laekvere rühmast.
Harjutuses 10 lasku lamades laskuritele saavutas meistritiitli samuti Arno Larionov. Harjutuse 10 lasku lamades 300 meetri distantsil võitis meistritiitli Raul Kajar Viru-Nigula rühmast ning laskuritest oli parim Toomas Aettik Rakvere 2. rühmast.
Harjutuses 3 x 10 lasku kolmest asendist omandas meistritiitli Peeter Pops Tapa rühmast ning laskurite seas tuli võitjaks Janek Vilisaar
Vohnja rühmast.
Viru Maleva karikavõitjaks tuli Viru-Nigula rühm, kes peale heal tasemel tulemuste suutis ka välja panna kohustuslikud viis võistlejat laskurite lamades harjutuses. Tulemuseks kogunes 1530 silma. Teise koha saavutanud Vohnja rühm oli sama tubli võistlejate värbamises, kuid ei õnnestunud 300 m harjutus ning silmi kogunes 1337. Kolmanda koha võitis 1253 silmaga Rakvere 2. rühm. Järgnevad kohad jäid vastavalt Tapa, Kadrina, Laekvere ja Rakvere 4. rühmale.
Head tulemused on paslikud tähistamaks 1919. aastal neil päevil alanud Eesti vägede pealetungi Põhja-Läti vabastamiseks ning Pihkva vallutamist.
kpt Meelis Kütt
***
25. mail k.a.-l toimusid Rutjal taas maleva meistrivõistlused laskmises. Kavas oli neli võistlusala ja üle viie aasta võitis maleva karika taas Viru-Nigula võistkond. I koht saavutati nii harjutuses 10 lasku 100m kui 300m. Teiseks tuldi üldarvestuses harjutustes 3x10 lasku kolmest asendist ja teenistuspüstolist laskmises.
Maleva meistriks tuli Raul Kajar 300 m, samas harjutuses oli Andres Aarik kolmas. Kolmanda koha saavutas veel Vladimir Kosmanenko 100 m
harjutuses. Harjutuses 3x 10 lasku ja püstoliharjutuses olid rühma parimad tulemused Andres Lepiku 7. kohad mõlemas harjutuses.
Õnnitlen kõiki võiduka meeskonna laskureid, keda seekord oli kohal 12!
Jaak Lepik
rühma pealik
PS! Võitjakarikas antakse üle Maakaitsepäeval 23. juunil Sõmerul.
PROTOKOLL ↓
Võistlus algas laskmisega sõjapüstolist USP ning maleva meistriks 2013 sai Aleksei Osokin Kadrina rühmast. Laskurite arvestuses võitis selles harjutuses Arno Larionov Laekvere rühmast.
Harjutuses 10 lasku lamades laskuritele saavutas meistritiitli samuti Arno Larionov. Harjutuse 10 lasku lamades 300 meetri distantsil võitis meistritiitli Raul Kajar Viru-Nigula rühmast ning laskuritest oli parim Toomas Aettik Rakvere 2. rühmast.
Harjutuses 3 x 10 lasku kolmest asendist omandas meistritiitli Peeter Pops Tapa rühmast ning laskurite seas tuli võitjaks Janek Vilisaar
Vohnja rühmast.
Viru Maleva karikavõitjaks tuli Viru-Nigula rühm, kes peale heal tasemel tulemuste suutis ka välja panna kohustuslikud viis võistlejat laskurite lamades harjutuses. Tulemuseks kogunes 1530 silma. Teise koha saavutanud Vohnja rühm oli sama tubli võistlejate värbamises, kuid ei õnnestunud 300 m harjutus ning silmi kogunes 1337. Kolmanda koha võitis 1253 silmaga Rakvere 2. rühm. Järgnevad kohad jäid vastavalt Tapa, Kadrina, Laekvere ja Rakvere 4. rühmale.
Head tulemused on paslikud tähistamaks 1919. aastal neil päevil alanud Eesti vägede pealetungi Põhja-Läti vabastamiseks ning Pihkva vallutamist.
kpt Meelis Kütt
***
25. mail k.a.-l toimusid Rutjal taas maleva meistrivõistlused laskmises. Kavas oli neli võistlusala ja üle viie aasta võitis maleva karika taas Viru-Nigula võistkond. I koht saavutati nii harjutuses 10 lasku 100m kui 300m. Teiseks tuldi üldarvestuses harjutustes 3x10 lasku kolmest asendist ja teenistuspüstolist laskmises.
Maleva meistriks tuli Raul Kajar 300 m, samas harjutuses oli Andres Aarik kolmas. Kolmanda koha saavutas veel Vladimir Kosmanenko 100 m
harjutuses. Harjutuses 3x 10 lasku ja püstoliharjutuses olid rühma parimad tulemused Andres Lepiku 7. kohad mõlemas harjutuses.
Õnnitlen kõiki võiduka meeskonna laskureid, keda seekord oli kohal 12!
Jaak Lepik
rühma pealik
PS! Võitjakarikas antakse üle Maakaitsepäeval 23. juunil Sõmerul.
PROTOKOLL ↓
koopia_ksusest_kl_viru_mv_2013.xlsx | |
File Size: | 31 kb |
File Type: | xlsx |
VABANDAME!
04. mai võistluse parim noorlaskur oli Hendrik Peek, mitte Avo-Karlis Laineste, nagu eelnevalt ära sai märgitud.
04. mai võistluse parim noorlaskur oli Hendrik Peek, mitte Avo-Karlis Laineste, nagu eelnevalt ära sai märgitud.
Gustav Lokotari V mälestusvõistlused
G. Lokotari V mälestusvõistlus, 04.05.2013
Tänavused vallapäevad avasid laskesportlased, kes juba viiendat aastat järjest mälestavad valla läbi aegade parimat spordimeest, laskurit-maailmameistrit Gustav Lokotari, mälestusvõistlusega.
Laupäeval, 4. mai hommikul kogunesid Rutja lasketiiru üheksa laskurikvartetti, kes kõik elukoha või tegevuse kaudu Viru-Nigula vallaga seotud. Võistlust oli korraldamas
Kaitseliidu Viru maleva instruktor Alger Nurk, ilm oli korraldajate poolt tellitud - suurepärane. Meeldivalt arvuka võistlejaskonna seas olid naiskodukaitsjad, koolinoored, head naabrid KL Kalvi rühmast, moto- ja jahimehed ning spordiklubi. Väljakutsujaks oli kohalik Kaitseliidu rühm koguni kolme võistkonnaga. Vallavalitsus oli parimatele välja pannud medalid ja auhinnad.
Võisteldi harjutuses 3x10 lasku kolmest asendist. Taas rõõmustasid laskurid korraldajaid suurepäraste tulemustega, alla KL I Küti-klassi medaleid välja ei jagatud. Kolm parimat olid kaitseliitlased Andres Aarik, Jaak Lepik ja Raul Järvi. Meeskondliku võidu võttis taas KL Viru-Nigula rühma I võistkond, edestades Viru-Nigula Jahtkonda ja motoklubi Maholm. Parima tulemuse eest osaharjutuses 10 lasku lamades hoolitses Viru-Nigula Spordiklubi esindaja Kalle Selder (Rühmaülema karikas), parim naislaskur oli Marit Laast, parim noor Hendrik Peek.
Kuna toimunu oli juba viies võistlus, on siinkohal hea meel tänada inimesi, kelle kaasabil kõik suured ja pisemad korraldusmured on lahenduse saanud. Täname Ervins Veitsursi ja Raido Tettot vallavalitsusest, Tiia Järvet spordiklubist, Alger Nurka ja Andres Lepikut Kaitseliidust. Suur tänu Kaitseliidu Viru malevale, kus meile võistluseks vahendeid ei keelata. Täname kõikide võistkondade kokkupanijaid ja esindajaid, täname kõiki tublisid võistlejaid. Jätkugu teil ikka tahtmist ja jaksu laskesporti au sees hoida, meie oma Ilmameister on seda väärt.
Jaak Lepik
FOTOD: https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/GLokotariVMalestusvoistlus#
04. mail 2013 toimunud võistluse tulemused ↓
Laupäeval, 4. mai hommikul kogunesid Rutja lasketiiru üheksa laskurikvartetti, kes kõik elukoha või tegevuse kaudu Viru-Nigula vallaga seotud. Võistlust oli korraldamas
Kaitseliidu Viru maleva instruktor Alger Nurk, ilm oli korraldajate poolt tellitud - suurepärane. Meeldivalt arvuka võistlejaskonna seas olid naiskodukaitsjad, koolinoored, head naabrid KL Kalvi rühmast, moto- ja jahimehed ning spordiklubi. Väljakutsujaks oli kohalik Kaitseliidu rühm koguni kolme võistkonnaga. Vallavalitsus oli parimatele välja pannud medalid ja auhinnad.
Võisteldi harjutuses 3x10 lasku kolmest asendist. Taas rõõmustasid laskurid korraldajaid suurepäraste tulemustega, alla KL I Küti-klassi medaleid välja ei jagatud. Kolm parimat olid kaitseliitlased Andres Aarik, Jaak Lepik ja Raul Järvi. Meeskondliku võidu võttis taas KL Viru-Nigula rühma I võistkond, edestades Viru-Nigula Jahtkonda ja motoklubi Maholm. Parima tulemuse eest osaharjutuses 10 lasku lamades hoolitses Viru-Nigula Spordiklubi esindaja Kalle Selder (Rühmaülema karikas), parim naislaskur oli Marit Laast, parim noor Hendrik Peek.
Kuna toimunu oli juba viies võistlus, on siinkohal hea meel tänada inimesi, kelle kaasabil kõik suured ja pisemad korraldusmured on lahenduse saanud. Täname Ervins Veitsursi ja Raido Tettot vallavalitsusest, Tiia Järvet spordiklubist, Alger Nurka ja Andres Lepikut Kaitseliidust. Suur tänu Kaitseliidu Viru malevale, kus meile võistluseks vahendeid ei keelata. Täname kõikide võistkondade kokkupanijaid ja esindajaid, täname kõiki tublisid võistlejaid. Jätkugu teil ikka tahtmist ja jaksu laskesporti au sees hoida, meie oma Ilmameister on seda väärt.
Jaak Lepik
FOTOD: https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/GLokotariVMalestusvoistlus#
04. mail 2013 toimunud võistluse tulemused ↓
g._l._v_mv_indiv_04.05.2013.xls | |
File Size: | 39 kb |
File Type: | xls |
g._l._v_mv_vistk_04.05.2013.xls | |
File Size: | 30 kb |
File Type: | xls |
EESTIMAA ELAB!
Jüripäeval, 23. aprillil sai avapaugu Naiskodukaitse fotokonkurss "Eestimaa elab", mis on järjekorras juba viies. Sellel aastal oodatakse kahe
kuu jooksul pilte elust Eestimaal.
Millisena näete Teie, eestlased oma kodumaad ja siinset rahvast? Milliseid põnevaid paiku olete külastanud ja milliste huvitavate inimestega kohtunud?
Igal aastal on žürii muuhulgas välja valinud *parima Naiskodukaitse teemalise pildi*, nii ka seekord. Väikese uuendusena valitakse esmakordselt ka *parim Kodutütarde tegevust kajastav foto*. Kuna Eestimaa elab nii metsade ja põldude vahel kui ka 9-korruselistes kivimajades, siis hinnatakse eraldi parimat maaelu ja parimat linnaelu jäädvustavat pilti.
Žüriiliikmete hulka kuuluvad sellel aastal teenekad fotograafid Hiiu- ja Läänemaalt, peale nende tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaar,
Kaitseväe Teavituskeskuse ülem kapten Hannes Võrno, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Kodutütarde peavanem Angelika Naris, Lääne ringkonna esinaine Mare Laide ning Lääne ja Hiiu maavanemad.
https://www.facebook.com/naiskodukaitsekonkurss?fref=ts
Kõige usinamalt pilte saatnud NKK ringkond ja KT ringkond saavad eriauhinnad.
KES VÕIVAD OSALEDA?
Osaleda võivad kõik, välja arvatud fotokonkursi korraldajad ja žüriiliikmed ning nende pereliikmed.
MIDA HINNATAKSE?
Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust ja emotsionaalsust, leidlikku ideed, kunstilist taset ning headest pildistamise tavadest kinni pidamist. Komisjonil on õigus konkursilt eemaldada tööd, mis ei haaku konkursi teemaga, kus ei ole märgitud korrektseid osaleja andmeid, kus osaleja on esitanud valeandmeid. Komisjoni otsus ei kuulu vaidlustamisele.
KUIDAS SELGITATAKSE VÕITJAD?
Parimad pildid valib välja žürii.
Fotokonkursi tulemused avaldatakse veebilehel http://konkurss.naiskodukaitse.ee.
Võitjaid teavitatakse peale žürii otsuse tegemist ning kutsutakse nad osalema fotokonkursi pidulikule lõpetamisele, mis toimub 24. augustil Uuemõisa mõisa Valges saalis.
AUHINNAKATEGOORIAD
I koht
II koht
III koht
Rahva lemmik
Parim Naiskodukaitse tegevust kajastav foto
Parim Kodutütarde tegevust kajastav foto
Parim maaelu kajastav foto
Parim linnaelu kajastav foto
Lisaks anname välja mitmesuguseid eripreemiaid!
KUIDAS TÖID ESITADA?
* Esitada võib nii mustvalgeid kui värvifotosid. Pildid ei tohi olla digitaalselt töödeldud. Lubatud ei ole elementide eemaldamine piltidelt ega nende lisamine sinna. Lubatud on piltidel elementaarne heleduse-tumeduse reguleerimine ning kontrasti lisamine.
* Fotod esitatakse digitaalsel kujul aadressil [email protected] See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . Juhul, kui fotod on tehtud filmiaparaadiga, tuleb need eelnevalt osalejal endal skaneerida.
* Üks autor võib esitada kuni 3 tööd või kuni kolmest tööst koosneva temaatilise seeria.
* Tööd võib esitada korraga või ükshaaval.
* Konkursile ei või esitada töid, mis on osalenud teistel fotokonkurssidel.
* Võistlusfoto peab olema hea kvaliteediga, et seda oleks võimalik vähemalt A4 formaadis välja trükkida (resolutsioon soovitavalt min 180 dpi, suurus 2048x1536 pikslit).
* Iga foto edastamisel tuleb märkida autori kontaktandmed: ees- ja perekonnanimi; postiaadress; telefon; e-post; foto pealkiri ning koht (näiteks küla, alevi või linna nimi), kus foto on tehtud.
Juhul, kui autor on Naiskodukaitse, Kaitseliidu, Kodutütarde või Noorte Kotkaste liige, siis palume märkida juurde ka ringkond või malev. Foto saatja vastutab esitatud fotode autorluse ning esitatud andmete õigsuse eest.
KORRALDAJA ÕIGUSED
Naiskodukaitsel ja Kaitseliidul on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud auhinnatud ja äramärgitud fotosid meediaväljaannetes, interneti veebilehtedel, trükistes ja avalikel üritustel. Auhinnata jäänud pilte võib korraldaja kasutada ainult konkursiga vahetult seotud tegevustes, muudel juhtudel on vajalik autori nõusolek. Korraldajal on õigus kõrvaldada konkursilt tööd, mis ei vasta organisatsiooni eetikale. Korraldaja jätab endale õiguse teha konkursi tingimustes muudatusi.
KONKURSI AJAKAVA
* Fotosid saab konkursile esitada ajavahemikus 23.04.2013- 24.06.2013.
* Žürii teatab oma otsuse pärast fotokonkursi lõppu.
kuu jooksul pilte elust Eestimaal.
Millisena näete Teie, eestlased oma kodumaad ja siinset rahvast? Milliseid põnevaid paiku olete külastanud ja milliste huvitavate inimestega kohtunud?
Igal aastal on žürii muuhulgas välja valinud *parima Naiskodukaitse teemalise pildi*, nii ka seekord. Väikese uuendusena valitakse esmakordselt ka *parim Kodutütarde tegevust kajastav foto*. Kuna Eestimaa elab nii metsade ja põldude vahel kui ka 9-korruselistes kivimajades, siis hinnatakse eraldi parimat maaelu ja parimat linnaelu jäädvustavat pilti.
Žüriiliikmete hulka kuuluvad sellel aastal teenekad fotograafid Hiiu- ja Läänemaalt, peale nende tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaar,
Kaitseväe Teavituskeskuse ülem kapten Hannes Võrno, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Kodutütarde peavanem Angelika Naris, Lääne ringkonna esinaine Mare Laide ning Lääne ja Hiiu maavanemad.
https://www.facebook.com/naiskodukaitsekonkurss?fref=ts
Kõige usinamalt pilte saatnud NKK ringkond ja KT ringkond saavad eriauhinnad.
KES VÕIVAD OSALEDA?
Osaleda võivad kõik, välja arvatud fotokonkursi korraldajad ja žüriiliikmed ning nende pereliikmed.
MIDA HINNATAKSE?
Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust ja emotsionaalsust, leidlikku ideed, kunstilist taset ning headest pildistamise tavadest kinni pidamist. Komisjonil on õigus konkursilt eemaldada tööd, mis ei haaku konkursi teemaga, kus ei ole märgitud korrektseid osaleja andmeid, kus osaleja on esitanud valeandmeid. Komisjoni otsus ei kuulu vaidlustamisele.
KUIDAS SELGITATAKSE VÕITJAD?
Parimad pildid valib välja žürii.
Fotokonkursi tulemused avaldatakse veebilehel http://konkurss.naiskodukaitse.ee.
Võitjaid teavitatakse peale žürii otsuse tegemist ning kutsutakse nad osalema fotokonkursi pidulikule lõpetamisele, mis toimub 24. augustil Uuemõisa mõisa Valges saalis.
AUHINNAKATEGOORIAD
I koht
II koht
III koht
Rahva lemmik
Parim Naiskodukaitse tegevust kajastav foto
Parim Kodutütarde tegevust kajastav foto
Parim maaelu kajastav foto
Parim linnaelu kajastav foto
Lisaks anname välja mitmesuguseid eripreemiaid!
KUIDAS TÖID ESITADA?
* Esitada võib nii mustvalgeid kui värvifotosid. Pildid ei tohi olla digitaalselt töödeldud. Lubatud ei ole elementide eemaldamine piltidelt ega nende lisamine sinna. Lubatud on piltidel elementaarne heleduse-tumeduse reguleerimine ning kontrasti lisamine.
* Fotod esitatakse digitaalsel kujul aadressil [email protected] See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . Juhul, kui fotod on tehtud filmiaparaadiga, tuleb need eelnevalt osalejal endal skaneerida.
* Üks autor võib esitada kuni 3 tööd või kuni kolmest tööst koosneva temaatilise seeria.
* Tööd võib esitada korraga või ükshaaval.
* Konkursile ei või esitada töid, mis on osalenud teistel fotokonkurssidel.
* Võistlusfoto peab olema hea kvaliteediga, et seda oleks võimalik vähemalt A4 formaadis välja trükkida (resolutsioon soovitavalt min 180 dpi, suurus 2048x1536 pikslit).
* Iga foto edastamisel tuleb märkida autori kontaktandmed: ees- ja perekonnanimi; postiaadress; telefon; e-post; foto pealkiri ning koht (näiteks küla, alevi või linna nimi), kus foto on tehtud.
Juhul, kui autor on Naiskodukaitse, Kaitseliidu, Kodutütarde või Noorte Kotkaste liige, siis palume märkida juurde ka ringkond või malev. Foto saatja vastutab esitatud fotode autorluse ning esitatud andmete õigsuse eest.
KORRALDAJA ÕIGUSED
Naiskodukaitsel ja Kaitseliidul on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud auhinnatud ja äramärgitud fotosid meediaväljaannetes, interneti veebilehtedel, trükistes ja avalikel üritustel. Auhinnata jäänud pilte võib korraldaja kasutada ainult konkursiga vahetult seotud tegevustes, muudel juhtudel on vajalik autori nõusolek. Korraldajal on õigus kõrvaldada konkursilt tööd, mis ei vasta organisatsiooni eetikale. Korraldaja jätab endale õiguse teha konkursi tingimustes muudatusi.
KONKURSI AJAKAVA
* Fotosid saab konkursile esitada ajavahemikus 23.04.2013- 24.06.2013.
* Žürii teatab oma otsuse pärast fotokonkursi lõppu.
Gustav Lokotaril oleks põhjust kodukandi noorte üle uhkust tunda!
Kadrina lasketiir, 18.04.2013
Lääne-Viru maavalitsus, Lääne-Viru omavalitsuste liit, kaitseliidu Viru malev ja riigikaitseõpetajate ainesektsioon kutsusid riigikaitseõppega koole 18. aprillil toimuvatele laskevõistlustele Kadrina Spordihoones. Võistlused toimusid laskesportlase Gustav Lokotari auks maakonnas juba viiendat korda.
Võistluste eesmärgiks oli selgitada Lääne-Virumaa riigikaitseõpetuses osalevate õpilaste seast parimad laskurid ja parimad koolide võistkonnad. Võisteldi õhupüssist ja sportpüssist laskmises püsti ja lamades 25 m distantsil.
Läbirääkimiste tulemusena õnnestus ka meie põhikoolinoortel, kotkastel ja kodutütardel, võistlustest osa saada. Osalemise tingimuseks oli välja panna 4-liikmeline võistkond.
2013. aasta jaanuarist on Vasta rühma kotkad ja kodutütred käinud usinalt Haljala lasketiirus Olev Lipp´u õpetuste saatel oma silma teritamas. Et treeningutele sügavam mõte anda, tuleb kasuks võistlusmomenti tunda. Sai vastu võetud otsus minna silm silma vastu seisma Lääne-Viru gümnasistidega. Kuna tegu on ainult riigikaitset õppivatele noortele mõeldud rändauhinnavõistlusega, siis hoiatati varmalt, et „kui te peaksite võitma, siis peaauhinda te kahjuks ei saa“. Noh, ei saa, siis ei saa. Läheme lihtsalt osalema!
Tulemus oli aga selline, mida ei oodatud – VÕITSIME! Kohale oli tulnud kokku viis võistkonda: kaks Väike-Maarjast, üks Kadrinast, üks Rakvere Gümnaasiumi esindus ja meie.
Vasta Kooli esindasid Arabella Aso (6. klass), kes saavutas individuaalses arvestuses õhupüssist laskmises I koha; Renate Johanson (6. klass) jagas individuaalses arvestuses sportpüssist laskmises II kohta. Poistest osalesid Mirko Abel (7. klass) ja Sander Sambla (9. klass). Noorte lasketulemuste summa oli 370, mis oli neile järgnevast võistkonnast kuue punkti võrra kõrgem tulemus.
Olgu ära mainitud, et Vasta Kooli noored on säärase edulooga hakkama saanud ka viis aastat varem, kui toimusid esimesed riigikaitset õppivatele noortele mõeldud G. Lokotari mälestusvõistlused sportrelvadest.
PALJU ÕNNE, NOORED!
HOIDKE AGA SILM TERAV JA KÄSI KINDEL!
Fotod võistlustest: https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/18042013GLokotariVoistlusedKTNK
Võistluste eesmärgiks oli selgitada Lääne-Virumaa riigikaitseõpetuses osalevate õpilaste seast parimad laskurid ja parimad koolide võistkonnad. Võisteldi õhupüssist ja sportpüssist laskmises püsti ja lamades 25 m distantsil.
Läbirääkimiste tulemusena õnnestus ka meie põhikoolinoortel, kotkastel ja kodutütardel, võistlustest osa saada. Osalemise tingimuseks oli välja panna 4-liikmeline võistkond.
2013. aasta jaanuarist on Vasta rühma kotkad ja kodutütred käinud usinalt Haljala lasketiirus Olev Lipp´u õpetuste saatel oma silma teritamas. Et treeningutele sügavam mõte anda, tuleb kasuks võistlusmomenti tunda. Sai vastu võetud otsus minna silm silma vastu seisma Lääne-Viru gümnasistidega. Kuna tegu on ainult riigikaitset õppivatele noortele mõeldud rändauhinnavõistlusega, siis hoiatati varmalt, et „kui te peaksite võitma, siis peaauhinda te kahjuks ei saa“. Noh, ei saa, siis ei saa. Läheme lihtsalt osalema!
Tulemus oli aga selline, mida ei oodatud – VÕITSIME! Kohale oli tulnud kokku viis võistkonda: kaks Väike-Maarjast, üks Kadrinast, üks Rakvere Gümnaasiumi esindus ja meie.
Vasta Kooli esindasid Arabella Aso (6. klass), kes saavutas individuaalses arvestuses õhupüssist laskmises I koha; Renate Johanson (6. klass) jagas individuaalses arvestuses sportpüssist laskmises II kohta. Poistest osalesid Mirko Abel (7. klass) ja Sander Sambla (9. klass). Noorte lasketulemuste summa oli 370, mis oli neile järgnevast võistkonnast kuue punkti võrra kõrgem tulemus.
Olgu ära mainitud, et Vasta Kooli noored on säärase edulooga hakkama saanud ka viis aastat varem, kui toimusid esimesed riigikaitset õppivatele noortele mõeldud G. Lokotari mälestusvõistlused sportrelvadest.
PALJU ÕNNE, NOORED!
HOIDKE AGA SILM TERAV JA KÄSI KINDEL!
Fotod võistlustest: https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/18042013GLokotariVoistlusedKTNK
Orienteerumiste hooaeg avatud!
Orienteerumiskolmapäevak 2013, Vinni
17. aprillil kõlas orienteerumiskolmapäevakute stardipauk.
Esimene orienteerumine toimus Vinnis.
Järgmiste kolmapäevakute kalenderplaani leiad siit >>> http://raok.ee/?Kolmap%E4evakud_2013
Start avatakse kell 16.30 ja suletakse 20.15.
Kui Sa soovid meiega liituda, võta julgelt ühendust!
Anu (56 358 180)
NB! Esimese kolmapäevaku pildid asuvad siin: https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/17042013Orienteerumiskolmapaevak1
Esimene orienteerumine toimus Vinnis.
Järgmiste kolmapäevakute kalenderplaani leiad siit >>> http://raok.ee/?Kolmap%E4evakud_2013
Start avatakse kell 16.30 ja suletakse 20.15.
Kui Sa soovid meiega liituda, võta julgelt ühendust!
Anu (56 358 180)
NB! Esimese kolmapäevaku pildid asuvad siin: https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/17042013Orienteerumiskolmapaevak1
Raske seljakott, väsinud jalad - tahaks nutta!
Vasta kotkad, Viru Pistrik 2013
Viru Pistrik 2013
On 5.aprill, reede õhtupoolik. Päike paistab, ilm on mõnusalt kevadine. Linnud laulavad ja mets all on näha esimesi sinilillesid…
Ei-ei, see on ühest teisest muinasjutust. Tegelikult kuulutavad selge taevas ja ere päike Rutja lennuvälja kohal, et saabumas on pakaseline öö. Laululindude asemel koguneb siia hoopis arvutu hulk kotkaid…
Juba vajub taevane tulekera latvade taha, annab maad õhtusele jahedusele. Õnneks on telgid saanud aegsasti püsti, ahjud köevad. Kokatädid Kristi ja Urve söödavad poistel ja teistel kõhud täis ning võib minna laagriplatsile lõkke äärde juttu puhuma, homseks stardiks valmistuma. Üle mitme aasta toimub taas Viru noorte patrullvõistlus Viru Pistrik. Konkurentideks on tulnud kaks kvartetti Rapla malevast ja üks Tallinnast- tõsised tegijad kõik! Ega meie omadki papist poisid pole – nii mõnegi võistluse juba läbi teinud Kunda ja Vasta kutid, Vinni ja Roela noorkotkad. Tüdrukuid seekord pole, kunagi oli ju hoopis kodutütarde võistlus, millele noorkotkaid külaliseks kutsuti! Seekord siis ilma neidudeta. Aga homme ja ülehomme… aidaku oskused ja õnn meid kõiki!
Peakorraldaja, noorteinstruktor Lembit Kerov, kutsub nõupidamisele võistkondade esindajad, seejärel läbiviijad-kohtunikud. Veel viimane ülevaade, viimane lihv, siis homseni…
***
Hommik. Päike särab. Pakane annab järele. Võistlejad rivisse! Stardi järjekord on loositud. Läheb lahti! Rajakohtunik Andres on esimene, kellega tuleb tegemist teha. Alustatakse varustuse lahtipakkimist – näita aga ette, kas kõik on olemas. Andresega kohtuvad võistlejad veel paar korda ka raja peal ja ikka sama tüütu küsimus, kas kõik on alles?
Ooo! Rajal ootab meie sangareid ergav alpipäike, põlvini lumi, oma ülesandeid tõsiselt võttev vastutegevus ja kontrollpunktides maleva raskekahurvägi – alati abivalmid instruktorid Urmas, Ülari, Villu ja Ago. Korraldajate hulgas on rõõmustavalt palju noori mehi, kes alles eile olid ise noorkotkad. Neid jätkub kõikjale! Juba on nad abis kontrollpunktis, siis rajal kohtunikud või hoopis võistkonna esindajad. Ja muidugi see vastutegevus - need lõbutsevad täiega! Ükski varblane ka ei lipsa läbi, kotkast rääkimata. Luurepunkt on puhtalt nende mehitada.
Päike tõuseb, siis ta on lõunas, siis hakkab tasapisi vajuma. Poisid on rajal… Tegevus on alanud köiepunktis. Instruktorite abiga tuleb ületada jäärak, kukkumata, asju kaotamata, ühiselt aja peale. Uh, kui sügav, aga ega me ei karda! Pole vajagi, julgestus on kindel, korduvalt tehtud asi. Vist võistlejatele kõige rohkem meeldinud ülesanne! Aga mis?!, kes siin juba orienteerumisega hätta jäi! Õigeks ajaks tuleks ikka kohale jõuda!
Nüüd ruttu üle lennuvälja tagasi sideoskuste ülesannet tegema. Töökorda tuleb saada raadiojaam, sellega side luua ja siis vastuvõetud tekst NATO kooditabeli abil lahti muukida, kuuldekoodid ka veel!
Saime vist hakkama, või ei saanud? No igatahes andsime parima!
Jälle teele uut punkti otsima. Aga sealtpoolt me just tulime, või peaaegu sealt! Oh, kui seda tüütut vastutegevust ees ei oleks! Ajab muudkui teepealt metsa ja kas selline mets ongi meie sõber? Ees ootab kauguste määramine ja lõunapuhkus. Päris maitsev see omakeedetud puder siin metsa all!
***
No nii, nüüd jälle saapaid vibutama ja siis vastase laagrit luurama. Kaugele pole vaja minna, ainult läbi kogu vastutegevuse ala täies pikkuses, nii 5-6 kilomeetrit. Ja mis laager see siin siis on? Ei saa ju korralikult vaadata, muudkui segavad ja tüütavad, et anna elu ära… Oo-oot, siit siiski midagi paistab – auto, telk, lõke, laigulised ning mingi halli karvamütsiga vanamees… Kõik tuleb meelde jätta, pärast raportisse kirja panna.
***
Raske, seljakott on raske ja jalad väsinud ja tahaks nutta! Ei-ei-ei, noorkotkas peab vastu, ainult viimane ülesanne veel… Mis see on? Lõpujooks!!! Ma vist ei jõua enam! Jõuad küll, ütlevad kaaslased, tee viib laagrisse nagunii ja õhtusöögile ligemale!
Ja sealt nad tulevadki, mansade kaupa! Sõbrad kõrval ergutamas. Kuidas see väike teejupp nii pikk küll on ja siis veel porilomp, suur nagu meri ja sügav ka, kui kõhuli sisse kukkuda. Pole viga, lõpp on siinsamas ja õhtusöök ja soe telk ja tüütu Andres tahab varustust näha…
***
Taevas on hämardunud, pakaseöö ootamas. Küll võib üks lihtne kartul ja kaste metsa all ikka hästi maitseda. Kokatädi Katrinil on vist nõia võimed. Juba tulebki kosutav uni…
Kohtunikud löövad kokku tulemusi ja panevad ritta võistkondi. Esindajad kogunevad koosolekule. Näis, kas proteste ka tuleb? Tuleb ikka! Mis vastutegevus see on, kelle peale ei protestita, ja mis esindajad need on…? Kohtunikud on õiglased ja otsus teeb järgmise võistluspäeva põnevamaks.
***
Rutjale on saabunud pühapäev. Äratus lükatakse edasi. Mis sest et külma pärast, midagi peab siin elus ilusat ka olema.
Kiiret pole kuhugi. Täna tuleb läbida oskusterada ja vastutegijatest on saanud abilised. Üles on sätitud mitu meeskonnatööd nõudvat harjutust –takistusriba, paintball, meditsiin. Oo, meditsiini teeb Järvamaalt Janis Baranin ise! Tubli mees, leidis meie jaoks aega! Ka Andres Lillemägi ja Rakvere skaudid on kohal. Nendegi ülesanne on meeskonnatöö ja taiplikkuse peale. Laskejooksu kontrollpunkti sätivad üles Ants ja Madis – staažikad kotkajuhid Kadrinast. Ja veel, ja veel, ja veel tuleb märki lasta õhupüssist, seal, kus Aigar on ootamas. Kui nüüd ainult kõik vajalik meelde tuleks, kõik õnnestuks! Vähemalt Ilmataat on ikka meie poolt!
Lõunaks on selge, kes on kes. Ülesanded on sooritatud, värvilahingus hoone vallutatud, kannatanul nuga kõhust välja tõmmatud ja märklehtedel silmad peas. Juba võetakse meeskonnad ritta, tehakse pilti ja öeldakse tänusõnu. Nii-nii, aga kes siis võitis? Ja auhinnalaua juurde pääsevad esimestena… Kunda poisid! Hurraa!!! Karikas toodi tagasi Virusse! Aga põnev võistlus oli. Rapla I ja Tallinn hingasid karmilt kuklasse.
Egas muud kui tänud Lembitule ja kõigile tegijatele ilusa võistluse eest, tänud kõigile kohtunikele ja abilistele, kokatädidele ja kaugelt tulnutele ja muidugi eriline tänu tublidele võistlejatele! Küll me peagi jälle kohtume. Seniks, nagu 1944.a Sinimägedes öeldi, hoidke kered kõvad!
Peakohtunik
Jaak Lepik
PS! Vasta kotkad jäid 5. kohale. Koosseisu kuulusid Mirko Abel, Clan-Gustav Aso, Avo-Karlis Laineste ja Sander Sambla.
FOTOD võistluslaagrist: 1) https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/07042013ViruPistrikRutja#
2) https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/ViruPistrik2013JaaguPildid#
On 5.aprill, reede õhtupoolik. Päike paistab, ilm on mõnusalt kevadine. Linnud laulavad ja mets all on näha esimesi sinilillesid…
Ei-ei, see on ühest teisest muinasjutust. Tegelikult kuulutavad selge taevas ja ere päike Rutja lennuvälja kohal, et saabumas on pakaseline öö. Laululindude asemel koguneb siia hoopis arvutu hulk kotkaid…
Juba vajub taevane tulekera latvade taha, annab maad õhtusele jahedusele. Õnneks on telgid saanud aegsasti püsti, ahjud köevad. Kokatädid Kristi ja Urve söödavad poistel ja teistel kõhud täis ning võib minna laagriplatsile lõkke äärde juttu puhuma, homseks stardiks valmistuma. Üle mitme aasta toimub taas Viru noorte patrullvõistlus Viru Pistrik. Konkurentideks on tulnud kaks kvartetti Rapla malevast ja üks Tallinnast- tõsised tegijad kõik! Ega meie omadki papist poisid pole – nii mõnegi võistluse juba läbi teinud Kunda ja Vasta kutid, Vinni ja Roela noorkotkad. Tüdrukuid seekord pole, kunagi oli ju hoopis kodutütarde võistlus, millele noorkotkaid külaliseks kutsuti! Seekord siis ilma neidudeta. Aga homme ja ülehomme… aidaku oskused ja õnn meid kõiki!
Peakorraldaja, noorteinstruktor Lembit Kerov, kutsub nõupidamisele võistkondade esindajad, seejärel läbiviijad-kohtunikud. Veel viimane ülevaade, viimane lihv, siis homseni…
***
Hommik. Päike särab. Pakane annab järele. Võistlejad rivisse! Stardi järjekord on loositud. Läheb lahti! Rajakohtunik Andres on esimene, kellega tuleb tegemist teha. Alustatakse varustuse lahtipakkimist – näita aga ette, kas kõik on olemas. Andresega kohtuvad võistlejad veel paar korda ka raja peal ja ikka sama tüütu küsimus, kas kõik on alles?
Ooo! Rajal ootab meie sangareid ergav alpipäike, põlvini lumi, oma ülesandeid tõsiselt võttev vastutegevus ja kontrollpunktides maleva raskekahurvägi – alati abivalmid instruktorid Urmas, Ülari, Villu ja Ago. Korraldajate hulgas on rõõmustavalt palju noori mehi, kes alles eile olid ise noorkotkad. Neid jätkub kõikjale! Juba on nad abis kontrollpunktis, siis rajal kohtunikud või hoopis võistkonna esindajad. Ja muidugi see vastutegevus - need lõbutsevad täiega! Ükski varblane ka ei lipsa läbi, kotkast rääkimata. Luurepunkt on puhtalt nende mehitada.
Päike tõuseb, siis ta on lõunas, siis hakkab tasapisi vajuma. Poisid on rajal… Tegevus on alanud köiepunktis. Instruktorite abiga tuleb ületada jäärak, kukkumata, asju kaotamata, ühiselt aja peale. Uh, kui sügav, aga ega me ei karda! Pole vajagi, julgestus on kindel, korduvalt tehtud asi. Vist võistlejatele kõige rohkem meeldinud ülesanne! Aga mis?!, kes siin juba orienteerumisega hätta jäi! Õigeks ajaks tuleks ikka kohale jõuda!
Nüüd ruttu üle lennuvälja tagasi sideoskuste ülesannet tegema. Töökorda tuleb saada raadiojaam, sellega side luua ja siis vastuvõetud tekst NATO kooditabeli abil lahti muukida, kuuldekoodid ka veel!
Saime vist hakkama, või ei saanud? No igatahes andsime parima!
Jälle teele uut punkti otsima. Aga sealtpoolt me just tulime, või peaaegu sealt! Oh, kui seda tüütut vastutegevust ees ei oleks! Ajab muudkui teepealt metsa ja kas selline mets ongi meie sõber? Ees ootab kauguste määramine ja lõunapuhkus. Päris maitsev see omakeedetud puder siin metsa all!
***
No nii, nüüd jälle saapaid vibutama ja siis vastase laagrit luurama. Kaugele pole vaja minna, ainult läbi kogu vastutegevuse ala täies pikkuses, nii 5-6 kilomeetrit. Ja mis laager see siin siis on? Ei saa ju korralikult vaadata, muudkui segavad ja tüütavad, et anna elu ära… Oo-oot, siit siiski midagi paistab – auto, telk, lõke, laigulised ning mingi halli karvamütsiga vanamees… Kõik tuleb meelde jätta, pärast raportisse kirja panna.
***
Raske, seljakott on raske ja jalad väsinud ja tahaks nutta! Ei-ei-ei, noorkotkas peab vastu, ainult viimane ülesanne veel… Mis see on? Lõpujooks!!! Ma vist ei jõua enam! Jõuad küll, ütlevad kaaslased, tee viib laagrisse nagunii ja õhtusöögile ligemale!
Ja sealt nad tulevadki, mansade kaupa! Sõbrad kõrval ergutamas. Kuidas see väike teejupp nii pikk küll on ja siis veel porilomp, suur nagu meri ja sügav ka, kui kõhuli sisse kukkuda. Pole viga, lõpp on siinsamas ja õhtusöök ja soe telk ja tüütu Andres tahab varustust näha…
***
Taevas on hämardunud, pakaseöö ootamas. Küll võib üks lihtne kartul ja kaste metsa all ikka hästi maitseda. Kokatädi Katrinil on vist nõia võimed. Juba tulebki kosutav uni…
Kohtunikud löövad kokku tulemusi ja panevad ritta võistkondi. Esindajad kogunevad koosolekule. Näis, kas proteste ka tuleb? Tuleb ikka! Mis vastutegevus see on, kelle peale ei protestita, ja mis esindajad need on…? Kohtunikud on õiglased ja otsus teeb järgmise võistluspäeva põnevamaks.
***
Rutjale on saabunud pühapäev. Äratus lükatakse edasi. Mis sest et külma pärast, midagi peab siin elus ilusat ka olema.
Kiiret pole kuhugi. Täna tuleb läbida oskusterada ja vastutegijatest on saanud abilised. Üles on sätitud mitu meeskonnatööd nõudvat harjutust –takistusriba, paintball, meditsiin. Oo, meditsiini teeb Järvamaalt Janis Baranin ise! Tubli mees, leidis meie jaoks aega! Ka Andres Lillemägi ja Rakvere skaudid on kohal. Nendegi ülesanne on meeskonnatöö ja taiplikkuse peale. Laskejooksu kontrollpunkti sätivad üles Ants ja Madis – staažikad kotkajuhid Kadrinast. Ja veel, ja veel, ja veel tuleb märki lasta õhupüssist, seal, kus Aigar on ootamas. Kui nüüd ainult kõik vajalik meelde tuleks, kõik õnnestuks! Vähemalt Ilmataat on ikka meie poolt!
Lõunaks on selge, kes on kes. Ülesanded on sooritatud, värvilahingus hoone vallutatud, kannatanul nuga kõhust välja tõmmatud ja märklehtedel silmad peas. Juba võetakse meeskonnad ritta, tehakse pilti ja öeldakse tänusõnu. Nii-nii, aga kes siis võitis? Ja auhinnalaua juurde pääsevad esimestena… Kunda poisid! Hurraa!!! Karikas toodi tagasi Virusse! Aga põnev võistlus oli. Rapla I ja Tallinn hingasid karmilt kuklasse.
Egas muud kui tänud Lembitule ja kõigile tegijatele ilusa võistluse eest, tänud kõigile kohtunikele ja abilistele, kokatädidele ja kaugelt tulnutele ja muidugi eriline tänu tublidele võistlejatele! Küll me peagi jälle kohtume. Seniks, nagu 1944.a Sinimägedes öeldi, hoidke kered kõvad!
Peakohtunik
Jaak Lepik
PS! Vasta kotkad jäid 5. kohale. Koosseisu kuulusid Mirko Abel, Clan-Gustav Aso, Avo-Karlis Laineste ja Sander Sambla.
FOTOD võistluslaagrist: 1) https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/07042013ViruPistrikRutja#
2) https://picasaweb.google.com/103800445270958922080/ViruPistrik2013JaaguPildid#
JÄRGULASKMINE RUTJAL
16.03.2013 toimus laskur- ja kütiklassi normide täitmine Rutja lasketiirus.
Protokoll ↓
Protokoll ↓
jrgulaskmine_16.03.2013_rutja.xls | |
File Size: | 28 kb |
File Type: | xls |
Presidendi teenetemärgi - Kotkaristi kuldristi mõõkadega - pälvib teiste hulgas ka meie Raigo
Seoses vabariigi 95. iseseisvuspäevaga ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks annab
president Toomas Hendrik Ilves
Kotkaristi kuldristi mõõkadega
viiele Afganistanis teeninud kaitseväelasele.
Kotkaristi teenetemärgi saab teiste seas ka kapral Raigo Roots, kes on Afganistanis NATO operatsioonil avastanud mitmeid isevalmistatud lõhkekehi.
President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril Kadrioru kunstimuuseumis.
PALJU ÕNNE, RAIGO!
Viru-Nigula kaitseliitlased
NK VIRU MALEVA TALVELAAGER
Noorkotkaste talvelaager toimub Lääne-Virumaal Toolsel. Tegemist on uue noortejuhi praktikalaagriga.
Kogunemine 21.12.12 Rakveres, Pikk 15 kell 17.00-17.30.
Väljasõit kell 17.30
Tagasi Rakverre jõuame 23.12.12 orienteeruvalt kell 15.00.
Laagri eesmärk on pakkuda noortele meeldivat puhkust, võrrelda ja arendada nende füüsilisi ja vaimseid võimeid, tugevdada sõprust rühmade vahel. Laagris mängitakse ka PAINTBALLI.
Täpsem info Ragnar Laurits 56340816 või Lembit Kerov 5174962 [email protected]
NB! Ööbimine on köetavates telkides!
Hädaolukorras võimalus ööbida hoones.
Registreerimise tähtaeg 19.12.2012 kell 20:00
LAAGRI REGISTREERIMISE ANKEET:
https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?fromEmail=true&formkey=dG9iTUV1cDFDdm44SWNRNGdZeDhRRHc6MQ
Kogunemine 21.12.12 Rakveres, Pikk 15 kell 17.00-17.30.
Väljasõit kell 17.30
Tagasi Rakverre jõuame 23.12.12 orienteeruvalt kell 15.00.
Laagri eesmärk on pakkuda noortele meeldivat puhkust, võrrelda ja arendada nende füüsilisi ja vaimseid võimeid, tugevdada sõprust rühmade vahel. Laagris mängitakse ka PAINTBALLI.
Täpsem info Ragnar Laurits 56340816 või Lembit Kerov 5174962 [email protected]
NB! Ööbimine on köetavates telkides!
Hädaolukorras võimalus ööbida hoones.
Registreerimise tähtaeg 19.12.2012 kell 20:00
LAAGRI REGISTREERIMISE ANKEET:
https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?fromEmail=true&formkey=dG9iTUV1cDFDdm44SWNRNGdZeDhRRHc6MQ
Teeme koos!
11. detsembril toimus Viru-Nigula naiskodukaitsjate, kodutütarde ja noorkotkaste ühine töötuba - meisterdati küünlavaase.
Aitäh Karmenile, kes meid juhendas!
Aitäh Karmenile, kes meid juhendas!
MALEVA ÜMARLAUD
Aeg/koht:
10.12.2012 kell 18.00 Väike-Maarjas Tapa üksikkomp territooriumi liikmed
11.12.2012 kell 18.00 Viru-Nigulas Rakvere üksikkomp territooriumi liikmed
12.12.2012 kell 18.00 Vohnjas Kadrina üksikkomp territooriumi liikmed
Täpse asukoha täpsustavad üksikkompaniide juhatused (informeerida väljaõppeülem ltn M.Kütt´i, kes teavitab võimalikke osalejaid)
Osalejad:
1. Maleva staap – referent, S1, S3, S4, relvur, eri. org instruktorid
2. Maleva ja üksikkompaniide juhatuse liikmed
3. SA üksuste – KÜ, KÜA, RÜ, JÜ ja KL Viru Maleva tegevliikmed (kes soovivad osaleda)
4. NKK liikmed
5. NK ja KT – noortejuhid/abid
PÄEVAKAVA:
10.12.2012 kell 18.00 Väike-Maarjas Tapa üksikkomp territooriumi liikmed
11.12.2012 kell 18.00 Viru-Nigulas Rakvere üksikkomp territooriumi liikmed
12.12.2012 kell 18.00 Vohnjas Kadrina üksikkomp territooriumi liikmed
Täpse asukoha täpsustavad üksikkompaniide juhatused (informeerida väljaõppeülem ltn M.Kütt´i, kes teavitab võimalikke osalejaid)
Osalejad:
1. Maleva staap – referent, S1, S3, S4, relvur, eri. org instruktorid
2. Maleva ja üksikkompaniide juhatuse liikmed
3. SA üksuste – KÜ, KÜA, RÜ, JÜ ja KL Viru Maleva tegevliikmed (kes soovivad osaleda)
4. NKK liikmed
5. NK ja KT – noortejuhid/abid
PÄEVAKAVA:
viru-maleva-marlaud.pdf | |
File Size: | 32 kb |
File Type: |
LÄÄNE-VIRUMAA MEISTRIVÕISTLUSED 2012 ÕHKRELVADEST LASKMISES
01.-02. detsembril k.a-l toimuvad Kadrina Spordihoone siselasketiirus (Rakvere tee 14) Lääne-Virumaa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises.
Eesmärk: Selgitada Lääne-Virumaa 2012.a meistrid õhkrelvadest laskmises, soodustada laskuritel võistlusvormi saavutamist.
Osavõtjad: Lääne-Virumaal elavad ja Lääne-Virumaa spordiklubidesse kuuluvad laskurid.
Aeg ja koht: Võistlused toimuvad 01-02.12.2012.a Kadrina Spordihoone siselasketiirus, Rakvere tee 14.
01.12.2012 võistluste algus kell 10:00
02.12.2012 võistluste algus kell 10:00
Kavas: Õhupüss ja õhupüstol, mehed ja naised.
Poisid 1994 ja hiljem sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Mehed 1993 – 1968 sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Mehed 1967 ja varem sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Neiud 1994 ja hiljem sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Naised 1993 – 1968 sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Naised 1967 ja varem sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Võistlused on individuaalsed, finaale ei toimu.
Majandamine: Võistlejate lähetamisega seotud kulud katavad lähetavad organisatsioonid.
Autasustamine: Igal võistlusalal I, II ja III koha saavutanud võistlejaid autasustatakse vastava medaliga.
Osavõtuks registreerumine kuni 30.11.2012.a, telefonil 5143107 (registreerimisel vajalik nimi, sünniaeg ja ala).
Registreerimine toimub vahetuste kaupa.
Hilinejad saavad osaleda vabade kohtade olemasolu korral.
Võimalusel võtta kaasa vaatlusseadmed (binoklid, vaatlustorud)
Eesmärk: Selgitada Lääne-Virumaa 2012.a meistrid õhkrelvadest laskmises, soodustada laskuritel võistlusvormi saavutamist.
Osavõtjad: Lääne-Virumaal elavad ja Lääne-Virumaa spordiklubidesse kuuluvad laskurid.
Aeg ja koht: Võistlused toimuvad 01-02.12.2012.a Kadrina Spordihoone siselasketiirus, Rakvere tee 14.
01.12.2012 võistluste algus kell 10:00
02.12.2012 võistluste algus kell 10:00
Kavas: Õhupüss ja õhupüstol, mehed ja naised.
Poisid 1994 ja hiljem sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Mehed 1993 – 1968 sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Mehed 1967 ja varem sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Neiud 1994 ja hiljem sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Naised 1993 – 1968 sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Naised 1967 ja varem sündinud 40 lasku õhupüss, -püstol
Võistlused on individuaalsed, finaale ei toimu.
Majandamine: Võistlejate lähetamisega seotud kulud katavad lähetavad organisatsioonid.
Autasustamine: Igal võistlusalal I, II ja III koha saavutanud võistlejaid autasustatakse vastava medaliga.
Osavõtuks registreerumine kuni 30.11.2012.a, telefonil 5143107 (registreerimisel vajalik nimi, sünniaeg ja ala).
Registreerimine toimub vahetuste kaupa.
Hilinejad saavad osaleda vabade kohtade olemasolu korral.
Võimalusel võtta kaasa vaatlusseadmed (binoklid, vaatlustorud)
Tüdrukud teevad poistele tuule alla!
03. novembril toimusid kaitseliitlastele laskmised Rutjal ja Tapal. Ühtlasi sai täita laskenorme. Rutjal olid Viru-Nigulat esindamas 3 kodutütart, 1 noorkotkas, 4 naiskodukaitsjat ja 9 kaitseliitlast.
Kõige edukamaks saab vast lugeda kodutütarde laskmisi. Kolmest neiust kaks, puutudes esimest korda kokku AK4-ga, lasi välja II klassi laskuri järgu. Palju õnne, Hanna-Carolin Toome ja Merge Abel! Pärastisi kommentaare kuulates oli selge, et see ei jäänud viimaseks laskmiseks.
Hannes Reinomägi` sõnul täitis või parandas pea kolmandik osalejatest oma klassikuuluvust. „Mõnel laskuril jäi ainult paar silma puudu kõrgemast normist, mis näitab treeningute vajadust üksikutes asendites,“ sõnas Reinomägi.
Viru-Nigula naiskodukaitsjatest tõstis oma klassijärku Erlin Tammoja, kes lasi välja 191 silma (3x10), saades sellega kätte I klassi laskuri järgu. Samuti osutus päev soodsaks Anu Laidinenile, kes lasi välja 237 silma (3x10), tõstes järgu II klassi küti tasemele.
Meeste seast tõstis oma klassikuuluvust Kalev Lepik – I klassi laskur. Noorkotkad seekord nii hästi ei esinenud.
Siinkohal tuleks öelda suured tänud meestoetajatele, kes laskmiste ajal nii kodutütarde kui naiskodukaitsjate selja taga valvsa pilguga turvamas olid.
Kõige edukamaks saab vast lugeda kodutütarde laskmisi. Kolmest neiust kaks, puutudes esimest korda kokku AK4-ga, lasi välja II klassi laskuri järgu. Palju õnne, Hanna-Carolin Toome ja Merge Abel! Pärastisi kommentaare kuulates oli selge, et see ei jäänud viimaseks laskmiseks.
Hannes Reinomägi` sõnul täitis või parandas pea kolmandik osalejatest oma klassikuuluvust. „Mõnel laskuril jäi ainult paar silma puudu kõrgemast normist, mis näitab treeningute vajadust üksikutes asendites,“ sõnas Reinomägi.
Viru-Nigula naiskodukaitsjatest tõstis oma klassijärku Erlin Tammoja, kes lasi välja 191 silma (3x10), saades sellega kätte I klassi laskuri järgu. Samuti osutus päev soodsaks Anu Laidinenile, kes lasi välja 237 silma (3x10), tõstes järgu II klassi küti tasemele.
Meeste seast tõstis oma klassikuuluvust Kalev Lepik – I klassi laskur. Noorkotkad seekord nii hästi ei esinenud.
Siinkohal tuleks öelda suured tänud meestoetajatele, kes laskmiste ajal nii kodutütarde kui naiskodukaitsjate selja taga valvsa pilguga turvamas olid.
PROTOKOLL | |
File Size: | 31 kb |
File Type: | xls |
Tunnustamine
Viru maleva pealiku vastuvõtt, 09.11.2012
Kaitseliidu 94. aastapäevast on KL Teenetemedali
I klassi kavaler kapral Raul Järvi
ja Viru maleva Teenetemärki kannavad
Anu Laidinen, Ene Ehrenpreis ja Liaana Luhaste!
Õnnitleme!
I klassi kavaler kapral Raul Järvi
ja Viru maleva Teenetemärki kannavad
Anu Laidinen, Ene Ehrenpreis ja Liaana Luhaste!
Õnnitleme!
VIIMANE LASKMINE!
03. novembril saab viimast korda sel aastal lasta lahingrelvadest (AK-4). Laskmine toimub Rutjal algusega 09.00. Saab täita laskurnorme.
Väljasõit kell 08.30 Vuti poe juurest.
Oma osalusest teada anda Jaagule hiljemalt 01.novembri (neljapäeva) hommikul.
Oodatud on ka vanemad noorkotkad ja kodutütred!
LAHINGUVÄLJAL NÄEME!
Väljasõit kell 08.30 Vuti poe juurest.
Oma osalusest teada anda Jaagule hiljemalt 01.novembri (neljapäeva) hommikul.
Oodatud on ka vanemad noorkotkad ja kodutütred!
LAHINGUVÄLJAL NÄEME!
Gustav Lokotari mälestusvõistlus lahingrelvadest laskmises
23. septembril toimusid Rutja lennuväljal neljandad Gustav Lokotari mälestusvõistlused lahingrelvadest laskmises, mille üldvõit tuli Viru malevale, jättes seljataha Rapla, Põlvamaa ja Valgamaa malevad.Teine pjedestaalikoht kuulus Põlva esindusele ja kolmanda koha saavutas Valgamaa maleva võistkond.
Individuaalselt võitis Aleksei Osokin Viru malevast, jättes oma võistkonnakaaslased Rain Seppingu teiseks ja Peeter Popsi kolmandaks.
Laskmine toimus sõjapüssist. Lasta tuli 30 lasku lamades asendist 300 m distantsilt sportmärklehte ringidega.
„Võistlus arendab malevatevahelisi suhteid ning annab osalejatele häid võimalusi oma oskuste edukaks realiseerimiseks uudsetes tingimustes,“ oli seisukohal võistluse žürii esimees nooremseersant Hannes Reinomägi.
„Võistlus aitas kindlasti säilitada mälestust meie esivanemate suurtest saavutustest ning näitas kaasaegsete tahtmist ja oskusi olla vääriline kaitseliitlane meile pandud ülesannete täitmisel,“ lisas Reinomägi.
Naisvõistkondadest oli ainukesena esindatud NKK Viru-Nigula jaoskond.
Neljandat aastat Kaitseliidu Viru maleva eestvedamisel korraldatava Gustav Lokotari mälestusvõistluse eesmärgiks on aktiviseerida laskealast tegevust Kaitseliidu malevates ja elavdada omavahelisi sidemeid. Lisaks stimuleerida laskemeisterlikkuse arendamist täpsuslaskurite ja snaiprite ettevalmistamiseks. Austada 12kordse maailmameistrivõistluste kuldmedaliomaniku Gustav Lokotari mälestust ja 113. sünniaastapäeva (12.10.1899-12.10.1969).
FOTOD:
https://picasaweb.google.com/100163841875715321352/LokotariLaskevoistlused#
Individuaalselt võitis Aleksei Osokin Viru malevast, jättes oma võistkonnakaaslased Rain Seppingu teiseks ja Peeter Popsi kolmandaks.
Laskmine toimus sõjapüssist. Lasta tuli 30 lasku lamades asendist 300 m distantsilt sportmärklehte ringidega.
„Võistlus arendab malevatevahelisi suhteid ning annab osalejatele häid võimalusi oma oskuste edukaks realiseerimiseks uudsetes tingimustes,“ oli seisukohal võistluse žürii esimees nooremseersant Hannes Reinomägi.
„Võistlus aitas kindlasti säilitada mälestust meie esivanemate suurtest saavutustest ning näitas kaasaegsete tahtmist ja oskusi olla vääriline kaitseliitlane meile pandud ülesannete täitmisel,“ lisas Reinomägi.
Naisvõistkondadest oli ainukesena esindatud NKK Viru-Nigula jaoskond.
Neljandat aastat Kaitseliidu Viru maleva eestvedamisel korraldatava Gustav Lokotari mälestusvõistluse eesmärgiks on aktiviseerida laskealast tegevust Kaitseliidu malevates ja elavdada omavahelisi sidemeid. Lisaks stimuleerida laskemeisterlikkuse arendamist täpsuslaskurite ja snaiprite ettevalmistamiseks. Austada 12kordse maailmameistrivõistluste kuldmedaliomaniku Gustav Lokotari mälestust ja 113. sünniaastapäeva (12.10.1899-12.10.1969).
FOTOD:
https://picasaweb.google.com/100163841875715321352/LokotariLaskevoistlused#
ÕNNITLEME!
Võidupühal said Kaitseliidu Teenetemedali III kl. kavalerideks Viru-Nigula rühma liikmed Raul Kajar ja Vladimir Kosmanenko.
G. Lokotari mälestusvõistlus Aidu karjääris
G. Lokotari mälestusvõistlus Aidus, 2012
17. juunil 2012 käisid KL Viru-Nigula rühma mehed Alutagusel G. Lokotari mälestusvõistlustel. Korraldajaks oli Lüganuse malevkond. „Ilmselt sai Aidu lasketiirus lasta püssi viimast korda. Selle koha peal saab varsti olema sõudekanal,“ ütles Jaak Lepik.
Viru-Nigula mehed olid külalisvõistlejad ja saavutasid 5. koha üheksa võistkonna seas. Võistlus toimus 300 m distantsil, lasti 3x10 lasku kolmest asendist ja viieliikmelises võistkonnas pidi olema üks noorvõistleja, kel vanust alla 20 aasta, ja seenior (üle 60 eluaasta). Väike katsevõistlus selgitas, et rühma esindasid seekord J. Lepik, R. Järvi, H. Lepik ja seenior S. Astašenkov. „Väga tubli oli noorvõistleja Aigar Sambla, kelle tulemus 107 silma oli meie pundi paremuselt teine,“ kommenteeris J. Lepik.
Viru-Nigula mehed olid külalisvõistlejad ja saavutasid 5. koha üheksa võistkonna seas. Võistlus toimus 300 m distantsil, lasti 3x10 lasku kolmest asendist ja viieliikmelises võistkonnas pidi olema üks noorvõistleja, kel vanust alla 20 aasta, ja seenior (üle 60 eluaasta). Väike katsevõistlus selgitas, et rühma esindasid seekord J. Lepik, R. Järvi, H. Lepik ja seenior S. Astašenkov. „Väga tubli oli noorvõistleja Aigar Sambla, kelle tulemus 107 silma oli meie pundi paremuselt teine,“ kommenteeris J. Lepik.
Viru Maleva meistrivõistlused
|